“Variante kontajiozu liu, Delta to’o ona nasaun viziñu Repúblika Indonézia, ne’ebé Timor-Leste fahe nia fronteira terrestres hamutuk. Iha Indonézia, rejista kazu foun diariamente barak liu fali kompara ho Índia. Tuir previzaun hatete posibilidade iha loron ida nia laran Covid-19 sei bele hadaet ba sidadaun 200 mill ou liután”, dehan PR Lú Olo liuhusi komunikadu imprensa, kinta (29/07).
Tanba Timor-Leste presiza fó atensaun liután iha ona ema na’in-haat ne’ebé tama mai territóriu nasionál iha fulan-juñu nia rohan no inísiu fula-jullu tinan 2021 kontajiozu ho variante Delta husi SARS-Cov-2.
Adosaun medida importante sira ba prevensaun no kontrolu importasaun variante foun husi SARS-CoV-2 atu la tama no hadaet ba populasaun liuhusi impoin taka fronteira, sidadaun estranjeiru sei tama territóriu nasionál bainhira autoriza husi Sentru Integradu Jestaun ba Krize, estabelesimentu regra ba distansiamentu sosiál, impozisaun ba teste atu hatene infesaun, izolamentu ema moras, infetadu no suspeitu infesaun, konfinamentu domisiliáriu no determinasaun serka sanitária.
Estensaun no deklarasaun ba Estadu Emerjénsia mai ho fundamentu iha subsisténsia ba situasaun kalamidade públika.
Prezidente Repúblika dekreta Estadu Emerjénsia hafoin pedidu estensaun aprova iha Parlamentu Nasionál. Molok ne’e, Konsellu Superior Defeza no Seguransa no Konsellu Estadu husu Prezidente Repúblika haruka pedidu autorizasaun ba Parlamentu Nasionál estensaun Estadu Emerjénsia.
Deklarasaun estadu emerjénsia sei abranje territóriu nasionál tomak.
Estadu emerjénsia sei parsialmente suspende direitu ba sirkulasaun internasionál, liberdade sirkulasaun no fixasaun rezidénsia, direitu reuniaun no manifestasaun, liberdade ba kultu, direitu ba edukasaun no direitu propriedade, direitu ba rezisténsia, no inisiativa ekonómika privada.
Desde fulan-marsu 2020, hafoin rejista kazu konfirmadu ida ho SARS CoV-2 Timor-Leste implementa kedas estadu emerjénsia atu fó kbi’it ba Governu atu foti medida prevensaun no kontrolu hodi hases sidadaun hothotu husi kalamidade públika ne’ebé bele mosu husi moras Covid-19. (*)