"Max Sthal iis Kotu. Max Husik Mundu Ida ne’e. Timor-Leste Kiak Liu Ona. Na'i Aman iha lalehan ho Santu no Anju sira simu na ami-nia Maun Alin MAX STAHL”, dehan Eis Prezidente Repúblika, José Ramos Horta iha nia pájina ofisiál ne'ebé www.tempotimor.com asesu, kinta (28/10).
Nia hatutan, husi pájina refere katak, simu mensaiem husi doutora ida naran Ingrid katak Max Stahl hakotu iis iha 04:30 orãs Austrália.
"Liurai mate ona, ha'u triste tebes tanba ida ne'e mak ha'u fó hatene, Max Stahl liu ohin madrugada ida kuaze tuku haat liu minutu tulunulu (04:30)”, mensajen doutora ba Horta.
Matebian Christopher Wenner ne’ebé koñesidu ho naran Max Stahl Timor-Leste nia eroi ida ne'ebé moras todan hodi hala'o tratamentu iha ospitál Nasionál Austrália maibé ohin dader hakotu ona nia peregrinasaun.
Max Stahl hanesan jornalista Britániku-Inglaterra ne’ebé fó kontribuisaun maka’as durante luta ba libertasaun Timor-Leste, tanba liuhusi nia dokumentasaun no filme sira hanesan Masakre Santa Cruz 12 Novembru 1991, ne’ebé halo mundu hatene no hamrik hodi defende povu Timor-Leste nia direitu.
Iha mós filmajen sira seluk ne’ebé haruka ba mídia sira iha rai liur hodi ko’alia luta povu Timor-Leste ba libertasaun patria. (*)