“Ha’u hanoin katak kna’ar iha Prezidente nia liman, intermu diplomátiku, prezidente iha mós kapasidade no responsabilidade atu servisu para kontribui mós ba objetivu ne'ebé Estadu iha atu adere ba ASEAN”, dehan nia bainhira partisipa programa dada-lia ho kandidatura Prezidente Repúblika períodu 2022-2027 iha Televizaun Edukasaun, Tasitolu, sesta (11/02).
Tanba ko'alia kona-ba adezaun ba ASEAN ne'e sai ona objetivu nasionál ida importante teb-tebes ne'ebé mak instituisaun hotu servisu ba ida ne'e.
Ba prosesu ida ne'e nu’udar mós konsikuénsia ida maibé polítika sira tenke fó sikuente mós ba ida ne'e, sé eskolla atu tama duni ASEAN ida ne'e ema hotu tenke halo esforsu tomak, para integra iha organizasaun orijinál ida ne'e.
Nu’udar kandidatu Prezidente Repúblika, hanoin katak kna’ar toman kona-ba intermu diplomátiku nian ne'e iha Prezidente Repúblika nia liman, no prezidente iha mós kapasidade no responsabilidade atu servisu kontribui mós ba objetivu ida ne'e atu Estadu bele adere ba ASEAN.
“Ha’u hanoin kontaktu ne'ebé Prezidente bele halo nível internasionál e nivél mós rejionál importante tebes”, hatete nia.
Ba kestaun hirak ne'e hotu presiza Prezidente Repúblika ida ne'ebé partisipativu, no desloka ba rai oioin, nomós partisipa iha forum rejionál, internasionál no multilaterál.
Milena Pires sente triste teb-tebes tanba durante reprezenta Estadu Timor-Leste iha nasaun Unida Asembleia Jerál, tinan haat besik tinan lima, lakonsege simu vizita dala ida husi Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste tanba dehan konflitu politiku ne'ebé ejiste iha rai laran la permite Prezidente atu desloka.
“Ha’u hanoin katak primeiru nu’udar Estadu, ita presiza e karik filafali ba kna’ar Prezidente nu’udar fator ho unidade nasionál, ita presiza Prezidente ida ne'ebé liberta nia-an husi aspetu polítika ho responsabilidade polítiku sira seluk ne'ebé nia iha”, esplika nia. (*)