"Ho lei Cyber Crime ne'e ita abranja, ita loke tán ninia tipefikasaun krime, la'os burla informátiku de'it maibé ita komesa ba telekomunisaun, tanba ne'e lei ne'e importante no urjenti," dehan nia iha Parlamentu Nasionál, kinta (25/2).
Nia hatutan, bainhira lei kona-ba Cyber Crime ne'e iha ona, maka Timor-Leste mós sei abranja, la'ós tipu krime maibé fasilita informasaun ba ajénsia sira, tanba, se lae ita bazeia de'it ba kódigu penál.
Kona-ba meiu prevensaun krime sibernétika ne'e, nia hatete, asuntu ne'e iha área ne'ebé oinoin de'it no luan tebes, tanba ne'e depende ba idak-idak nia kompeténsia prevensaun, exemplu hanesan prevensaun kona-ba edukasaun sívika atubele uza internet ho saudável.
"Agora PCIC mós iha ninia prevensaun rasik, maibé halai liubá investigasaun," dehan nia.
Ho ida ne'e, nia haktuir, presiza konjuga kbiit atu implementa lei ne'e, tau rekursu umanu, tau ekipamentu, inklui tau mós rekursu sira seluk, hanesan kooperasaun nasionál, kiopersaun internasionál, tanba krime sibernétiku ne'e ninia fronteiru laiha.
"Bele vítima timor maibe nia arguidu rai seluk, ne'ebe ita presiza substánsia barak, atubele kombate krime sibernétiku," dehan nia.(*)