Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

MAE Miguel no Politika Desentraliza Poder ba Munisipiu (parte 1)

Ministru Administrasaun Estatal iha reuniaun ida iha MAE Ministru Administrasaun Estatal iha reuniaun ida iha MAE Foto Midia MAE

Tempotimor (Dili)-Governu Timor-Leste iha tinan hirak liu ba hahú inisia ona politika desentralizasaun poder ba munisipiu sira, ho objetivu atu fó poder ba kada munisipiu atu bele dezenvolve an. Maibé to’o ohin loron, implementasaun ba politika ne’e “paradu”.

Hafoin mosu mudansa politika ne’ebé fó influensia boot ba mudansa iha governu, figura balun hahú mosu ho hanoin atu “book fila fali” politika desentralizasaun ne’e.

Desentralizasaun poder garantidu iha Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste (K-RDTL). Iha K-RDTL artigu 79 kona-ba Poder Lokal, númeru 1, hatete: “Sei harii kbiit lokál ho ema ne’ebé koletivu iha rai-laran ne’ebé iha órgaun reprezentativu, ho knaar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira-nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál, no la afeta partisipasaun Estadu nian”.

Konsiente ba ida ne’e, Miguel Pereira de Carvalho ne’ebé hetan fiar hodi asume kargu nu’udar Ministru Administrasaun Estatal, iha hanoin atu kontinua politika desentralizasaun poder.

Miguel la’os ema foun iha MAE. Nia iha ona esperensia serbisu kuaze tinan 17 iha MAE, ho nune’e nia koñese moos serbisu MAE nian no problema saida mak durante ne’e MAE hasoru.

Ho nia prezensa, Miguel dehan, nia sei koko atu hadia problema hirak ne’ebé iha atu administrativa lokal sira bele hala’o sira-nia funsaun ho di’ak hodi kontribui ba dezenvolvimentu komunidade sira iha idaidak nia area.

“Iha dezafiu tanba ita koalia kona-ba munisipiu 12, inlui RAEOA, oinsa mak bele lori administrasaun ne’e to’o iha ne’ebá,” dehan Miguel.

Tuir nia, K-RDTL artigu 72, númeru 1, obriga governu atu teke duni desentraliza serbisu administrasaun publíka ba iha nivel kraik, ne’ebé bolu poder lokal.

Atu hatene di’ak liu tan hanoin husi Ministru Administrasaun Estatal, Miguel Pereira de Carvalho (MPC), www.tempotimor.com (tt.com) halo intervista esklusivu iha nia knar-fatin, foin lalais.

 

tt.com: Senor Ministru, nu’udar Ministru Administrasaun Estatal, saida mak ita-boot sei halo atu hakbesik administrasaun públiku ba komunidade sira?

MPC: Konstituisaun RDTL prevé katak servisu administrasaun publíka nian tenke respeita prinsípiu desentralizasaun. Tanba konstituisaun klaramente hatete hanesan ne’e, ita tenke duni desentraliza serbisu administrasaun publíka ba iha nivél kraik. Nivél ida kraik liu ne’e mak poder lokál, tanba iha Konstituisaun RDTL artigu 71 no 72 estabelese konstrusaun poder lokál ne’ebé mak kompostu husi orgaun reprezentativu sira par depois bele deskuti kona-ba vida populasaun sira-nian hodi bele garante populasaun sira-nia moris di’ak.

Ko’alia kona-ba desentralizasaun, ita tenke hareee objetivu husi desentrslizasaun ne’e mak saida. Objetivu husi desentralizasaun ne’e mak; (1) Promove seitór privadu iha nivél lokál. Atu promove dezenvolvimentu setór privadu iha nivél lokál bainhira ita halo desentralizasaun ba rekursu sira hanesan rekursu finanseira. Ezemplu hanesan projetu sira ba iha nivél lokál ne’ebá. Entaun ita kontribui rekursus finanseiru ba iha ne’ebá par nune’e ita-nia setor privadu sira iha ne’ebá bele partisipa iha dezenvolvimentu lokál.

Pratika ita halo ona liu husi programa dezenvolvimentu integradu distritál nian. Iha ha’u-nia tempu kuandu ha’u lidera programa ida ne’e iha tinan 2011, orsamentu ba programa ida ne’e tau tiha ona iha munisípiu. Depois konkursu mós halo husi munisípiu, kompañia sira ne’ebé kaer projetu ne’e tenke husi munisípiu, par kompañia lokál sira ne’e bele konkore no la presiza mai iha Dili. Depois sira bele iha kapasidade di’ak liu tán hodi dezenvolve infra-estrutura sira iha nivél lokál.

Ba daruak mak, promove partisipasaun demokrásia sidaaun sira iha nivél lokál. Agora daudaun ita eleze reprezentante povu sira par atu tuur iha Parlamentu Nasionál no mós sai Prezidente Repúblika. Entretantu, bainhira ita halo desentralizasaun, estabele poder lokál sira, estabelese asembleia munisípiu no mós eleze prezidente prinsipál sira, no eleze prezidente munisípiu nian. Komunidade sira mak direitamente deside sira-nia reprezentativu ne’ebé sei tau-matan ba sira.

Ita promove partisipasaun komunidade iha demokrasia lokál nian par sira la presiza ezije governu sentrál tau-matan ba sira, tanba governu sentrál desentraliza ona kompetensia no poder ba iha munisípiu no suku sira. Povu nia reprezentante mak autoridade, asembleia prinsipál, no deputadu sira iha munisípiu sira, bele ezije sira par sira bele tau-matan ba ita-nia populasaun sira.

Objetivu seluk maka ita hakarak atu serbisu publíku ne’e bele realiza husi administrasaun publíka ho efisiente no efikasia iha nivél kraik. Tanba forma ida agora daudaun administrasaun públika ida ne’e, governu sentál mak hala’o no tau-matan ba prestasaun serbisu sira hanesan edukasaun, saúde, agrikultura, ne’e halo governu dook demais husi ita-nia komunidade sira.

Entaun, bainhira eskola ida presiza de’it zis ida par atu hakerek, tenke husu mai iha Ministéru Edukasaun par fornese zis ne’e. Portantu, ho desentralizasaun mak serbisu sira ne’e desentraliza ona ba munisípiu no serbisu munisípiu nian ne’ebé trata asuntu edukasaun nian, imediatamente halo atendimentu ba iha ita-nia estudante sira.

 

tt.com: Senor Ministru, objetivu husi desentralizasaun ne’e di’ak tebes, maibé bainhira mak Timor-Leste bele to’o iha ne’ebá, tanba ita hatene katak to’o ohin loron implementasaun mós seidauk la’o ho di’ak?

MPC: Buat ne’ebé ita espera husi desentralizasaun mak prestasaun serbisu ba ita-nia komunidade sira ne’e bele sai di’ak liu tán. Ida ne’e duni mak objetivu husi desentralizasaun ne’ebé mak temi iha ita-nia K-RDTL. Agora, loos duni, pergunta mak ida ne’e, bainhira mak ita ba to’o iha ne’ebá?

Husi primeiro governu to’o governu agora, hala’o ona serbisu lubuk boot ida iha área desentraliasaun. Infelizmente, to’o agora munisípiu sira seidauk estabelese, maibé entermus faze dezenvolvimentu desentralizasaun nian, ita hahú husi governu ida uluk ne’ebé bolu sentralizadu. To’o iha 2016 ita konsege to’o ona iha faze ida ne’ebé ita bolu katak deskonsentralizasaun administrative. Munisípiu sira agora ne’e ema bolu orgaun administrasaun direta do estadu, katak sira ne’e tutela direta ba Ministru ne’ebé mak responsavél ba asuntu administrasaun estatál nian. Entaun sira ne’e, sei komanda nafatin husi MAE. Governu disponibiliza osan, rekursu finanseira, rekursu lojistíka no rekursu umanu par sira bele hala’o atividade administrativa sira iha nivel ne’ebá. Sira mós hahú ona prestasaun serbisu saúde, edukasaun, agrikultura no seluk tan. Tanba MAE serbisu hamutuk ho ministériu relevante sira hotu iha governu sentrál par deskonsentra serbisu sira ne’e ba iha munisípiu, maibé sei komanda nafatin husi MAE.

Faze desentralizasau ne’ebé ita espera ba munisípiu sira ne’e mak transformasaun ba iha forma ida ne’ebé ema bolu administrasaun indereta do estado. Tanba sira ne’e, supertendidu ba MAE, entaun MAE só superintende de’it administradór ka prezidente autoriedade munisípiu sira, maibé sira iha rekursu rasik, sira mak jere rasik sasan hotu iha lokál ne’ebá, mais MAE kontinua superintende ba munisípiu sira. Agora ida ne’e, ita espera bele akontese iha tinan tolu ka haat ba oin.

Ida seluk mak desentralizasaun administrativa territorial. Faze ida ne’e bele akontese bainhira faze sira seluk ne’ebé ohin ha’u temi ne’e bele halo hotu ona. Primeiro, kabe ba governu daualu ne’e, MAE tenke garante implementasaun deskonsentrasaun administrativu ne’e ho didi’ak. Tanba forma ida ne’ebé ohin ha’u temi, hanesan deskonsentrasaun administrative, hahú kedas husi 2016 to’o agora, liu husi enkuadramentu legál ne’ebé di’ak tebes, regulamenetu kona-ba deskonsentrasaun administrativu nian. Maibé, nia implementasaun ne’e pratikamente seidauk la’o ho didi’ak.

Portantu, ha’u-nia hanoin, papél importante ida hanesan MAE mak atu garante administrasaun munisipál sira, inklui autoridade munisípiu sira, hala’o sira-nia funsaun tuir saida mak temi iha dekretu lei númeru 3/2016 kona-ba estatutu administradór munisipál, autoridade munisipál no grupu traballu tékniku ministerial nian, par sira bele preparadu, bainhira governu deside atu realiza eleisaun munisipál administrasaun lokál estadu ne’ebé forma iha munisípiu preparadu ona par simu prezidente autoridade munsipál no membru asembleia munisipál.

Iha tempu hanesan mós, periodu ida tuir mai ne’e, ha’u hanoin preparativu seluk ida mak tenke hodi proposta lejislativu sira relasionadu ho poder lokál ka governu lokál nian, pelumenus iha lei neen hanesan: lei eleisaun munisipál, lei poder lokál, lei finansas munisipais no lei tolu seluk ba iha Konsellu Ministru no Parlamentu Nasionál par bele aprova enkuadramentu legál sira ne’e. Pelumenus durante tinan rua to’o tinan tolu ne’e, hanesan ohin ha’u dehan, munsipiu sira preparadu, tanba iha ona prátika desentralizasaun no mós iha pagamentu legál sira ne’ebé ho di’ak. Falta mak governu diside atu realiza data eleisaun hodi estabelese munisípiu sira tuir saida mak temi iha konstituisaun.

 

Biografia Badak Ministru Administrasaun Estatal

 

Ministru Administrasaun Estatal, Miguel Pereira de Carvalho hetan posse husi Prezidente Repúblika Francisco Guterres Lu Olo iha 24 Juñu 2020.

Miguel nu’udar oan-mane husi (aman) João de Carvalho mai husi Rai-Laku, Ermera, no (inan) Joana Pereira Felipe Olivera husi Tibar, moris iha tinan 1976.

Ho idade tinan haat, Miguel hahú ona ninia estudu iha nivel Primaria iha SD Marineus, Komoro, no iha idade tinan lima, nia muda fali ba SD Bairo-Pite, no kontinua muda ba SD 14 Aimutin, Dili. Iha tinan 1991, Miguel konsege finaliza nia estudu iha nivel Pre-sekundaria iha SMP 1 Dili, no kontinua eskola SMA 1 Bekora, Dili.

Iha tinan 1994, ho prestasaun ne’ebé Miguel hatudu durante ninia estudu, nia konsege hetan bolus estudu hodi ba eskola iha Sekolah Tinggi Pemerintahan Dalam Negeri (STPDN) ne’ebé iha tempu ne’ebá bolu nu’udar eskola atu sai Camat (administradór postu administrativu). Miguel hala’o nia estudu iha STPDN durante tinan haat, hahú husi 1994 to’o 1998.

Iha STPDN, Miguel aprende material ne’ebé iha relasaun ho governasaun, administasaun publíka ne’ebé foka liu ba governu lokal. Hafoin remata estudu ne’e, Miguel hetan titlu lisensiadu espesialista iha area governasaun nian.

Iha tinan 1999, Miguel deside hodi fila fali mai Timor-Leste, no iha tinan 2000, nia konsege serbisu iha East Tmor Administration Transmistion hanesan ofisial Tiozoru Ministru Finansas ne’ebé destakadu iha Ministériu Saúde no Ministériu Solidaridade Sosial.

La to’o tinan ida, iha tinan 2001, Miguel deside hodi kontinua estudu iha universidade Quality University, Sidney, Australia hodi foti master of political and public of political. Iha tinan 2002, nia fila mai TL no hahú serbisu iha Ministériu Saúde, no la to’o fulan tolu, nia deside hodi ba serbisu iha AusAid.

Iha tinan 2003, Miguel deside hodi ba serbisu iha administrasaun publik iha gabinete Primeiru Ministru governu konstitusional daualu, Mari Alkatiri.

Iha inisiu 2004, nia hetan rekrutamentu hodi sai Diretór Nasionál Administrasaun Finansas iha MAE. Nia hala’o serbisu ne’e to’o tinan 2008. Hafoin ida ne’e, nia hetan tan fiar hodi asumi kargu hanesan Diretór Nasionál ba asuntu Dezenvolvimentu Lokal ne’ebé liga ba asuntu dezenvolvimentu jeral iha rai laran, inklui mós reforma desentralizasaun administrativu, durante tinan tolu.

Hafoin ida ne’e, Miguel hetan tan fiar hodi asumi kargu hanesan Diretór Nasionál ba Planeamentu Organizasaun Operasaun Estadu.

Aleinde kargu hirak ne’e, Miguel mós asume kargu importante seluk iha MAE no ikus mai nia hetan fiar hodi lidera MAE to’o tinan 2023.

Rate this item
(1 Vote)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter