Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

KM Aprova Ona Lei Orgánika Ministériu Hitu

Reiuniaun Konsellu Ministru sira iha Palasiu Governu. Reiuniaun Konsellu Ministru sira iha Palasiu Governu. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Governu liuhusi Konsellu Ministru (KM) konsege aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru sira kona-ba orgánika Ministériu hitu, hanesan  Ministériu Prezidénsia Konsellu Ministru (MPKS), Ministériu  Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Ministériu Justisa (MJ), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Obras Públika (MOP), Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), no Ministériu Petróleo no Rekursus Minerais (MPRM).

Lei orgánika ne’ebé hetan aprovasaun mak Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Agio Pereira, ne’ebé aprova Orgánika Prezidénsia Konsellu Ministrus.

Tanba Prezidénsia Konsellu Ministrus maka departamentu sentrál Governu nian ne’ebé prezide husi Primeiru-Ministru, hetan tulun husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, ne’ebé responsavel hodi fó apoiu ba Konsellu Ministrus no membru Governu sira seluk ne’ebé integra iha Governu ida-ne’e.

Nune’e mós atu promove koordenasaun interministeriál Governu nian, liuhusi ninia órgaun sira, husi gabinete apoiu ida-idak no husi asesorias, servisus integradus iha administrasaun direta Estadu nian no pesoas koletivas ne’ebé integra iha administrasaun indireta Estadu nian.

Konsellu Ministrus kontinua aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Bendito dos Santos Freitas, kona-ba Orgánika Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian.

Iha ogánika ne’e, Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área sira husi polítika esterna no kooperasaun internasionál, funsoins konsulares no promosaun nian no defeza ba interese sidadaun timoroan sira nian iha rai-li’ur.

Nune’e mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Amândio de Sá Benevides, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Justisa nian. Tanba Ministériu Justisa maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, kona-ba área justisa, direitu no direitus umanus, ba rai no propriedades.

Iha mós aprovasaun ba projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Élia A. A. dos Reis Amaral, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Saúde nian. Hodi define Ministériu Saúde maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba áreas saúde no atividades farmaséutikas nian.

Reiuniaun Konsellu Ministrus ne’e mós aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Samuel Marçal, kona-ba Orgánika Ministériu Obras Públikas nian. Tanba Ministériu Obras Públikas maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika ne’ebé define no aprova husi Konsellu Ministrus, ba área obras públikas, abitasaun, abastesimentu, distribuisaun no jestaun bee, saneamentu no eletrisidade no ezekusaun planeamentu urbanu no abitasaun nian.

Ba aprovasaun projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Verónica das Dores, kona-ba Orgánika Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun nian. Tanba Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun maka departamentu governamentál ne’ebé responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba áreas seguransa sosiál, asisténsia sosiál no reinsersaun komunitária no inkluzaun sosiál.

Ikus liu Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Francisco da Costa Monteiro, kona-ba Orgánika Ministériu Petróleo no Rekursus Minerais. Hodi define Ministériu Petróleo no Rekursus Minerais maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun no ezekusaun polítika enerjétika no jestaun rekursus minerais, no inklui mina-rai, gás naturál no minerál sira seluk hanesan define ona iha lejizlasaun aplikavel, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus.

Nune’e mós lisensiamentu no regulasaun ba atividades extrativas no atividade industriál benefisiasaun mina-rai no gás naturál, no minerais nian, no inklui petrokímika no refinasaun, nune’e mós ba projetu hidrojéniu no kaptura no utilizasaun karbonu nian (CCUS) iha rezervatórius jeolójikus no kavidades salinas. (*)

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Thursday, 17 August 2023 12:27
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter