"Ohin hala'o mos atualizasaun informasaun, durante ita ba halo negosiasaun iha mundu internasional hatama osan lubuk ida ba Timor-Leste, katak osan fundu klimátika sira ne'ebe bele aloka mai TL ne'e liuona millaun US$100," dehan Enviadu Espesial ho Kategoria Embaxador Itinerante Assuntu Klimatiku, Adão Soares Barbosa iha palasiu prezidensiál, Bairo-Pite, kuarta (26/10).
Tanba ne'e, ekipa enviadu espesial hala'o enkontru ho Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, atu atualiza servisu Embaxador Itinerante Assuntu Klimatiku ne'ebe Timor-Leste mak lidera no envolve husi nasaun hamutuk 46 iha mundu.
Dadaun Timor-Leste, sai koordenador ba negosiasaun alterasaun klimátika kona-ba lakon ho estragu iha mundu, la'os tanba sai uluk embaixador mak hetan poder ida-ne'e, maibé antes ne'e Timor-Leste mos sai ona koordenador ba alterasaun klimátika kona-ba lakon ho estragu no negosiasaun alterasaun klimátika iha ONU, hahú husi 2009 to'o ohin loron.
Aleinde ne'e, Timor-Leste mos sai vise-prezidente ba Péritu ne'ebé hanaran Least Developed Countries Expert Group iha ONU.
Nune'e mos, atualiza informasaun kona-ba envolivimentu Timor-Leste iha mundu atu bele fó influensia wold ba desizaun internasional atu luta kontra alterasaun klimátika mundial.
Purtantu husi millaun US$100-resin ne'e, konta mos ho fundu klimtika verdi, (Green Climate Fund) hamutuk millaun US$53.3 inklui mos fundu seluk liga ba rezultadu negosiasaun alterasaun klimátika.
Nune'e mos, projetu balun hanesan koridor Dili-Ainaru nian, ne'ebe mos hetan alokasaun millaun US$5.5 no alokasaun millaun US$22 husi fundu klimátika verdi ne'ebé projetu la'o hela, inklui aloka millaun US$21 ba Timor-Leste, atu estabelese teknolojia fó sai informasaun ba komunidade antes dezastre mosu, ne’ebé hanaran (Sistema Alerta Sedu).
Husi negosiasaun hirak ne'ebé Timor-Leste hetan, ida-ne'e atu hasa'e rejilensia iha Timor-Leste. (*)