“Ita seidauk kona-ba vasina, produtu planementu familiar ba inan sira atu uza produtu sira ne'e, karik seidauk sura tanba ai-moruk sira Tuberculose (TB), Malaria, HIV (human immunodeficiency virus) sira ne'e sei parseiru mak apoiu, se ita kobre hotu ne'e 5.9 milhões ne'e la sufisiente”, dehan nia iha SAMES, Kampo Alor, sesta (22/04).
Tanba dadus ne'ebé mak simu stock aimoruk mamuk ne'e kuaze nia persentajen ne'e sa'e aumentu, iha 48 husi 2.211 aiten, totál medikamentu bens konsumu medíku, ne'e siknifika katak situasaun stock mamuk aumenta maka’as.
“Agora ami mós ita-boot sira hatene katak kompeténsia husi SAMES nian ne'e atu hahú aprozionomentu maibé prosesu kuantifikasaun ne'e kompeténsia Ministériu Saúde nian ho laboratóriu nasionál”, afirma nia.
Maibé bele simu produtu balun kona-ba laboratóriu nian ne'ebé sensitivu tebtebes ne'e kuantifikasaun foin bele simu iha inisiu fulan-abril, no tarjetu ne'e, espesfikasaun, kuantifikasaun sira ne'e bele simu iha fulan-janeiru maibé realidade simu hanesan ne'e dezafiu ida.
“Ami baibain deklara ba ita-boot sira katak, mínimu ita presiza 10 milhões, másimu ne'e 19 milhões atubele asegura stock ne'e sufisienste, los duni ita loke aprozionomentu maibé ho orsamentu ne'ebé oituan ai-moruk kuantidade ne'e sai oituan entaun bainhira kuantidade ne'e tama mai ita uza hotu mamuk fali ona. Ida ne'e mak ami hakarak rekomenda ba autoridade hanesan Governu ho Parlamentu Nasionál atu sensibiliza kona-ba alokasaun orsamentu ne'e”, esplika nia.
Tanba dolar 13 kada kapita ne'e sei konsidera bele asegura ninia stock disponivel iha futuru, maibé iha 3.71 dolar kada kapita difísil atu asegura stock.
Ho aumentu espesialista, aumentu medíku Jerál nomós medíku ne'ebé Gorvernu forma maibé la fasilita ho kondisaun sira ne'e mak presiza fó atensaun iha futuru. (*)