Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Governadór Banco Centrál Timor-Leste (BCTL), Abrão de Vasconcelos deklara,  montante Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 ne'ebé boot liu, fó implikasaun maka'as ba Fundu Petróleu.  

Kualkér alterasaun iha mudansa Fundu Petróleu nian, iha implikasaun direita mai TL, liuliu  Governu. Bainhira hakarak utiliza Fundu Petróleu hodi finansia atividade estadu ne'e, hanesan kestaun. Tanba, dependensia ba Fundu Petróleu ne'e bo'ot tebes.

"OJE 2020 nia montante bo'ot liu 2019. Atu Governu foti osan liu ou la liu husi porsentu ne'ebé fundu iha ne'e, impaktu sempre iha. Tanba fontes finansiamentu ba OJE iha TL ne'e prinsipál mak Fundu Petróleu. Atu foti bo'ot liu ou ladún bo'ot mós, kuandu nia liu ona rendimentu sustentável  ne'e, nia impaktu sempre iha," esplika governadór ne'e iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-pite, Kinta (14/11).

Nia hatutan, konserteza situasaun agora diferente. Tanba, nesesidade atu halo investimentu iha Kosta Sul aumenta, Greater Sun Rise no iha setór seluk-tan, konserteza nia implikasaun sei iha.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Adriano do Nascimento dehan, nu'udar Prezidente foun ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM), José Luis Guterres ‘LUGU’ ba halo kontinuasaun de'it obra ne'ebé durante ne'e Mari Alkatiri halo ona iha Oekusi.

"Atualmente nia prezidente RAEOA ona. Agora, ita hein ninia kapasidade atu hatuur konfiansa legál no polítika ne'ebé VIII Governu fó. Prezidente autoriedade tenke hatudu ninia kapasidade intelektuál, sensibilidade polítika atu haree kestaun Oekusi nian, nomós sensibilidade ekonomika hodi hatur RAEOA nu'udar rejiaun espesiál," dehan deputadu PD Adriano do Nascimento iha PN, Kinta (14/11/19).

Adriano fiar, prezidente foun RAEOA ba la'ós atu halo buat foun, maibé kontinua de'it obra ne'ebé Mari Alkatiri hahú tiha ona.

"Señor LUGU ba iha ne'ebá la'ós buat foun. Nia hamriik iha Dr. Mari ninia obra maka dezafiu boot ba nia. Ema sei halo komparasaun. Seraké Mari nia jestaun ukun mak di'ak-liu ka LUGU nia ukun mak di'ak-liu. Tanba, bele dehan katak Dr. Mari halo buat ne'ebé di'ak-liu kompara ho obra iha Dili laran," dehan Adriano.

Nia afirma, durante ne'e lideransa Mari nian, bele dehan katak iha de'it Pante Makasar. Maibé, foti ona nasaun no rejiaun nia oin iha mundu. Maski, iha postu sira seluk seidauk. Maibé, iha faze pur faze.

"Dezafiu ba LUGU mak ne'e, seraké nia bele to'o iha ne'ebá ka la'e? Nia kontrolu ba kualidade obra nian ne'e, to'o iha ne'ebá ka la'e? Maibé, señor LUGU mós keta haluhan katak molok Dr. Mari sai husi Oekusi ami PN politiza tiha ona Oekusi ne'e," dehan Adriano.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Favião de Oliveira husi Komisaun F Parlamentu Nasionál (PN) konsidera VIII Governu, inkapasidade atu ezekuta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2019.

"Komisaun F haree katak ezekusaun orsamentu tinan ida ne'e, fraku tebes. Foin mak %60 resin. Bainhira to'o iha 31 Dezembru, saida mak akontese ita lahatene," dehan deputadu Favião iha PN, Kinta (14/11/19).

Nia dehan, komisaun F dúvida hela ba Governu tanba laiha kapasidade para ezekuta OJE 2019 ho totál billiaun $1.4. “Agora Governu husu tan fali billiaun $1.950 iha tinan fiskál 2020," nia dehan.

Reprezentante povu ne'e katak, bainhira ezekusaun la hotu, husu barak tan. To'o tempu ida sei muta sai.

"Hanesan etu ida karik, ita han bikan ida seidauk hotu, ita husu tan para han tan etu ida bikan boot liu fali ida ne'e. Entaun, loron ruma ita bele muta sai fali. Ida ne'e mak ninia realidade," Favião afirma.

Deputadu husi bankada opozisaun ne'e akresenta, ezekusaun OJE 2019 nian ne'e aat tebes. "Governu laiha planu no programa, nune'e difikulta ba ezekusaun," nia dehan.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Komisaun D, Parlamentu Nasionál Virginia Ana Belo hakfodak ho lista asesor ne'ebé servisu ho VIII Governu, hamutuk ema na'in 1.014.

"Lista asesores ne'e ami simu husi Ministra Finansas. Iha lista ne'e, númeru asesor boot uitoan. Kuaze ema na'in 1.014. Ne'ebé, ami nia pensamentu kuandu númeru asesor barak, diak liu troka tiha funsaun públiku. Ita lalika servisu. Asesor sira mak servisu de'it," dehan deputada Virgina Ana Belo iha resintu Parlamentu Nasional, Kuarta (13/11/19).

Virginia promete, sei buka tempu par Governu ho PN ko'alia tok kona-ba asuntu ne'e. Tansá Governu presiza asesor barak hanesan ne'e.

Prezidente Komisaun D ne'e mós fó ezemplu kona-ba asesor ho númeru barak iha nasaun dezenvolvidu, hanesan iha Doha no Dubai. Nia hatete, kuandu tama iha sira nia instituisaun públiku, asesor rai nain %50 no estranjeiru %50. Mas, nia dehan, ida ne'e kestaun tanba nasaun ne'e osan barak.

"Ita Timor-Leste, ita-nia populasaun barak i ema barak. Nusa mak ita lakohi kapasita ita nia ema. Asesor husi estranjeiru de'it mak servisu, no fim ita nunka aprende buat ida. Parlamentu de’it nia asesor kuaze nain 10 hanesan ne'e de'it. Nusa mak Governu iha asesor barak hanesan ne'e? Asuntu ne'e ami sei ko'alia iha nivel Parlamentu no Governu," Virginia afirma.

Maski nune'e, nia rasik seidauk sura asesor sira ne'e tuir nia kategoria. Husi estranjeiru na'in hira nomos rai-laran na'in hira.

Virginia mós esklarese, saláriu ba asesor nasionál no internasionál iha diferensia. Tanba asesor nasionál kada fulan hetan $5000-7000 de'it. Maibé, asesor internasionál kada fulan hetan $10.000-20.000.

"Númeru asesor nasionál mak barak ne'e ha'u aseita, par bele subtitui. Maibé, sei asesor internasionál mak barak ha'u la aseita. Tanba ne'e, ha'u sei husu ba Governu par bele haree ba asuntu ne'e," Virginia tenik.

Tempotimor (Dili)-Prezidente Parlamentu Nasional Arão Noe de Jesus da Costa Amaral la preokupa ho deklarasaun husi deputadu PN sira kona-ba montante Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2020. Tanba desizaun atu redus montante OJE ne’e sei deside liu husi plenaria PN.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Bankada Partidu Demokrátiku (PD), Antonio da Conceição deklara katak durante ne'e liñas ministeriais iha VIII Governu subar ona osan ba iha fundu kontizensia nian.

"Liñas ministeriu sira ne'e iha osan ne'ebé sira subar ne'e barak la halimar. Buat ida naran fundu kontinzensia ne'e, iha governasaun sira uluk ne'e so tau de’it iha dotasaun tudu Governu osan ne'e iha ministeriu finansas," dehan Antonio iha Parlamentu Nasional, Segunda (11/11/19).

Nia hatutan, maibé Governu agora ne'e kada ministériu iha fundu kontinzensia, atuasaun emerjensia ne'e ba tudu Governu, la'ós ministeriu ida hanesan ahi han rai Sekretariu Estadu Ambiente ne'ebé la'ós nia responsabilidade.

Nia responsabilidade mak atu promove fali meiu ambiente. Maibé, atu kuda ai ne'e depois, ida fahe asistensia umanitaria mak ba uluk.

"Solidariedade matan dukur hela la ba halo ida, depois seluk ambiente mak tun uluk ba kuda ai iha tempu ne'ebé la'ós udan ne'e imposivel."

Hatudu katak atuasaun ne'e hanesan arbitrariu loos, laiha asaun kordenada, uma ahi han hela iha Lorosa’e ne'ebá to'o uma lulik sira ne'e, Sekretariu Estadu Kultura nian buka atu hadi'a filafali tan sei fahe osan ne'e laloos.

Kultura ne'e moris husi grupu ne'e rasik mak harii la'ós estadu mak ba harii kultura hodi hola parte ba sistema estadu ninian.

Agora sekretariu estadu tau osan ba ida ne'e de'it buat sabraut barak, ne'ebé ami hanoin osan ne'e se ita bele ko'a sira nia osan ne'e diak liután.

Tinan ne'e sira la'ós halo milagre hanesan Jesus nian fila ikan 2 atu fó han ema rihun ba rihun ne'e la to'o ida ne'e laiha kapasidade.

Tempotimor (Dili) – Bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál (PN) konsidera Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2019 nian, ne'ebé oitavu Governu ezekuta halo emprezáriu sira sai vítima.

"Ami haree husi parte seluk, emprezáriu sira mak sai vítima. Ida ne'e la'ós inventa. Maibé, ami rasik ko'alia ho ministru ne'ebé tutela. To'o ami oin buis ba malu, tanba de'it la tau importánsia ba ita nia emprezáriu sira," dehan deputadu CNRT, Domingos de Carvalho iha PN, Segunda (11/11/19).

Nia dehan, nu'udar reprezentante povu nia ko'alia ida ne'e tanba emprezáriu barak mak deve ema nia osan, ikus mai la konsege selu. Pasiénsia, ema hadau hotu saida mak emprezáriu sira iha.

Iha parte seluk, deputadu PLP Sabino Soares "Guntur" katak, osan barak iha tinan 2019 nian, ezekuta arbiru de'it.

"Osan sira gasta ne'e, la hatudu faktu ida. Maibé, derepente de'it osan ne'e ba iha ne'ebé ita lahatene," dehan Guntur.

Tempotimor (Dili) – Deputadu Bankada Partidu Libertasaun Populár (PLP), Sabino Soares ‘Guntur’ konsidera Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020, nakonu ho manobrasaun. Nia dehan, tanba ema estranjeiru mak mai jere Governu no orsamentu Timor-Leste nian.

"Agora, saida mak mosu? Orsamentu iha dezenvolvimentu kapitál, sira koloka fali iha transferénsia públiku. Depois, implika hotu sasán. Signifika, iha manobrasaun ba OJE. Tanba ne'e mak ita lalika tau fiar liu ba ema estranjeiru atu mai jere ita nia osan, jere ita nia planu estratéjiku sira. Tanba sira ne'e mai ho intensaun lori estadu ne'e ba tasi kidun," dehan deputadu PLP ne'e iha Parlamentu Nasionál  (PN), Segunda (11/11/19).

Nia dehan, nu'udar reprezentante povu, nia parte haree dook ona katak orsamentu ida agora ne'e, orsamentu ida komplikadu.

"Orsamentu tinan fiskál 2019 nian, ne'ebé ko'alia kona-ba fronteira marítima no estabelesimentu industrializasaun mina nian de'it, susar ona. Satán orsamentu ida agora boot ne'e," Guntur hatete.

Nia mós konsidera katak, orsamentu tinan 2020 la tuir estrutura tanba tau arbiru de'it.

“Governu tenke deteta ona nia ema matenek sira atu bele tau iha Primeiru Ministru (PM) nia gabinete no ministru sira hotu, para haree prosesu sira ne'e,” nia sujere.

Tempotimor (Dili) – Partidu Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT) fó ultimatu ba Governu Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP) ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, tenke hatuun montante Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 husi billaun $1.95 ba billaun $1.3.

Bainhira Governu AMP ne’ebé CNRT mós apoiu ne’e, la halo tuir, kartaun mean husi deputadu bankada CNRT iha Parlamentu Nasionál sai opsaun ikus ne’ebé partidu lideradu husi Kay Rala Xanana Gusmão ne’e sei foti iha debate OJE 2020.

Deputadu Bankada CNRT, Domingos de Carvalho deklara, pozisaun ida ne’e nu’udar desizaun bankada CNRT nian. La’os desizaun deputadu ida nian.

"Husi ami, bankada CNRT ne'ebé iha Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP), ami deside ona katak hakarak ka lakohi tenke halo redusaun (ba OJE 2020). Maibé, se la konsege redus no mantein, mak orsamentu ne'e sei la pasa. Tanba, ita haree katak husi I Governu to'o VIII Governu, foin mosu OJE boot hanesan ne'e," dehan deputadu Domingos iha Parlamentu Nasionál (PN), Segunda (11/11/19).

Deputadu ne’e mensiona mós deklarasaun husi deputada bankada CNRT seluk, Virgina Ana Belo atu vota kontra OJE 2020. "Bainhira OJE mak la redúz, sira (governu) mantein, ne'e ami tenke vota kontra duni. Tanba, ami deklara antes ona," dehan Domingos.

Nia afirma, loloos OJE tinan fiskal 2020 nian ne'e mak billiaun $1.3 ka $1.4. “Maibé, se liu ida ne'e, pasiénsia saida mak ami deklara ona, ami sei vota kontra."

 

Tempotimor (Dili) – Partidu Demokrátiku (PD) propoin, hodi ko'a  Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 ba Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD) no Ministériu Ensino Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) %50, tanba konsidera laiha utilidade.

Tuir Prezidente Bankada PD, Antonio da Conceição maske edukasaun ne'e importante tebes, maibé tenke hare'e didi'ak orsamentu. Nia dehan, importante la signifika naran tau osan hodi bele dehan halo ida ne'e no halo ida ne'ebá.

"Iha altura ne'ebá, iha hau nia tempu Ministériu Ensino Superiór seidauk iha. So diresaun de'it mak iha. Maibé, agora fahe ona ministériu rua ne'e ho osan bo'ot. Ami propoin ko'a. Ko'a mais ko'a  maka'as. Hatun ba %50 husi nia pedidu ne'e," dehan Antonio iha Parlamentu Nasionál, Segunda (11/11).

Nia esplika, razaun ko'a tanba laiha utilidade ba osan. VIII Governu ne'e, tuir Antonio esperensia iha ona. Maibé, tau osan la tuir dalan.

“Osan ida $21 milloens ne'ebé mak atu tau de'it ba rehabilitasaun ka konstrusaun sala de aulas, ne'e fatin loloos ida iha transferensia públika, ne'ebé mak agora daudauk Ministeriu Edukasaun, Juventude no Desportu tau hela,” nia hatete.

Tuir deputadu ne'e ninia haree, OJE 2020 ne'e bo'ot la halimar. Tan ne'e, nia sujere hakarak atu ko'a  OJE 2020 ne'ebé aloka ba MEJD ne'e atu tau filafali ba fundu de infrastutura. Ho nune'e, tuir Antonio, kapitál desenvolvimentu bele aumenta no haree katak ida ne'e bele hamosu servisu iha rai laran.

Darwin_Optic

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter