“Ne'e relasiona ho ema-nia vida, e Primeiru Ministru nia esteitmentu deskulpa mós la to'o atu rekupera fali prezuiju ba saúde ne'ebe mak ema númeru boot ne'e afeita”, dehan nia iha kna’ar fatin, Farol, sesta (13/08).
Tanba Vasina konzeladu hanesan violasaun diretu umanu, tuir lolos Ministra Saúde rejigna-an kedas husi nia kargu.
“Tanba tuir lei kosntituisaun de repúblika tenke garante diretu konsumidór sira-nian, buat ne'ebé di’ak iha ema nia isin no ba klamar, agora iha vasina AstraZeneca ida ne'e ninia temperatura tun depois sira sona”, afirma nia.
Tuir lolos, Diretór sira husi Hospital Nasional Guidu Valadares (HNGV) tenke halo supervizaun ba ai-moruk, maibé la'ós atu koko ema nia vida, depois sira halo argumentu polítiku ne'e lalos.
Diretór Ezekutivu Asosiasaun Yayasan HAK, Sisto dos Santos, hatete, kona-ba vasina ne'e at iha HNGV, ida ne'e nu’udar failansu husi orgaun soberanu nian, hahú husi Prezidente Repúblika, Governu, no Parlamentu Nasionál.
“Ne'e nu’udar failansu koletivu instituisaun estadu, hahú husi prezidente repúblika to'o iha Parlamentu Nasionál no iha ita-nia konsellu Ministru”, dehan nia.
Ho ida ne'e, HAK la hakfodak tanba failansu ne'e la'ós iha ospitál, filansu ne'e mai husi desizaun Konsellu Ministru no Konsellu Ministru nia desizaun mós la'o la efetivu tanba deputadu sira iha parlamentu nasionál mós lahalo fiskalizasaun.
“Governu labele empañia sira-nia kna’ar ho lolos, ho di’ak, efikasia, tanba parlamentu lahatene oinsá atu fiskaliza sira-nia kna’ar”, dehan nia.
Maibé pior liu HAK nota katak Sentru Intergradu Jestaun Krize, la'ós intergradu, maibé jestaun dezintergradu, tanba halo komplikasaun ba jestaun sira iha Hospital Nasional Guidu Valadares.
“Saida mak ami HAK atu dehan, ne'e obrigasaun estadu nian atu hakonu nia dever asegura sidadaun nia diretu ba saúde moris nian. E estadu halo ona kna’ar ida ne'e maibé failansu tanba entre ministerial sira ne'e mós laiha liña koordenasaun ne'ebé mak sentralizadu”, hatete nia.
Durante iha fulan-marsu tinan 2021, parte HAK nota, implementasaun konfinamentu obrigatóriu, nível altu foti desizaun ne'ebe mak fasil los maibé bainhira iha nível implementasaun ne'e susar los.
“Saida mak akontese, polísia sira tenke hurlele ita-nia komunidade sira ne'ebé buka moris”, deklara nia. (*)