Ministru Filomeno dehan, hasoru-malu ho Ministru Prezidensial Konsellu Ministru diskute kona-ba sistema autoridade marítima ne'ebé ita atu funda iha Timor-Leste. Sistema ne'e ko'alia dezde tinan 2009 kuaze tinan 11-resin ona agora mak atu implementa.
Nia dehan, aprezenta sistema autoridade marítima ba Konsellu Ministru mak foin bele hatene loloos modelu no servisu ne'ebé atu implementa.
"Agora mak foin atu hatete modelu ka servisu ne'e oinsá, tanba ne'e ohin rezultadu loos hotu ona no Kuarta agora (15/7), aprezenta iha Konsellu Ministru para depois aprova tiha modelu autoridade marítima ne'ebé ita propoin depois mak diskute fali kestaun téknika entre ministériu rua ne'e", tenik Paixão ba jornalista sira iha Palásiu Governu, Segunda (13/7).
Nia dehan, modelu autoridade marítima ne'ebé atu estabelese iha Timor-Leste sei foti mós referénsia husi nasaun sira seluk.
"Modelu autoridade marítima sei la halai sai husi sira seluk, tuir ita-nia kultura luzofona ho medelu ne'e ita hola uitoan husi Portugál, Brazíl, país CPLP, Austrália, país iha ASEAN nian to'o konkluzaun autoridade marítima iha Timor-Leste", nia salienta.
Filomeno mos dehan, autoridade marítima iha Timor-Leste presiza koordena ho Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Majór Lere Anan Timur, tanba autoridade marítima ne'e mosu mai atu koordena hotu atividade iha tasi laran no bele to'o uzu de forsa.
"Ita haree ba lei seguransa nasionál dezde tinan 2010 ko'alia kona-ba prinsípiu komplementaridade, rasionaliza meiu di'ak liu ita entrega ba F-FDTL, tanba sira mak iha ró no iha komponente aero entaun sira bele servisu hamutuk para halo vijilánsia iha tasi.
Paixão relata, sistema autoridade marítima daudaun atu asegura servisu iha tasi no reforsa tan sistema ne'ebe uza to'o agora para bele seguru liután. (*)