“Ita iha planu prepara antes ona, maibé iha implementasaun ita bele haree no ami sukat ba ita-nia rekursu umanu, ita sukat mós ho ita-nia transporte no iha parte seluk ami presiza servisu di'ak liután ho líder komunitáriu sira, atubele haree oinsá bele ajuda ministériu saúde hodi mobiliza ita-nia komunidade, ita-nia populasaun ba fatin ne'ebé ita indentifika ona, hanesan postu ba vasinasaun Covid-19 nian, ida ne'e mak ami enfrenta hela problema ida ne'e”, dehan Odete iha salaun Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) Kaikoli, segunda (21/06).
Maibé Ministeriu Saúde koko atu haree filafali instrusaun ne'ebé mak hetan no hakarak atu halo pilotu ida iha Ataúro.
“Ita hakarak haree katak ita bele kobre 7 mill alvu ne'ebé iha Ataúro, ita bele halo ba loron rua ka la’e?. Ho rekursu umanu ne'ebé iha, ho transporte ne'ebé iha ita koko atu mobiliza ba iha ne'ebá”, deklara nia.
Nune'e iha loron segunda-tersa (21 to’o 22/06) bele vasina hotu ema rihun-hitu ne'e kalae?. Se sira konsege halo rihun-hitu ne'e iha Ataúro siknifika katak tenke haree planu ne'ebé iha.
“Planu ne'e iha ona, maibé nia implementasaun ne'e mak dalaruma presiza hametin liután, hadi’a tan rekursu ne'ebé mak ita falta, nune'e bele hatan mós modelu ne'ebé ita halo iha Ataúro, hatan mós ba Munisípiu sira seluk nomós postu sira seluk”, esplika nia.
Totál husi vasina ne'ebé simu ona husi 295 dozes rejistu ona pursentu 48,8 kompostu husi, vasina AstraZaneka husi Covax facility, Austrália no Sinovac.
“Maibé segundu doze ne'ebé mak hetan filafali ita-nia maluk sira ne'ebé mak hetan fali nia doze segundu, foin pursentu 13 husi Doze primeiru ne'ebé ita hetan”, esplika nia. (*)