Tanba, inundasaun ne’ebé mosu Maske ladun iha problema, maibé husik hela impaktu husi bee-moos ne’ebé laiha fó ameasa mós ba saúde públiku.
“Ne'e liga liuba iha aimoruk, liuliu ai-moruk sira ne’ebé liga ho bee-moos laiha entaun Ministériu Saúde nia preokupasaun tauk mak diarreia, nomós isin katar labarik sira bele akontese, má-nutrisaun mós bele akontese iha fatin ne'eba”, dehan nia.
Maibé, iha ona planu sufisiente atu hatan, bainhira mosu surtu diareia, má-nutrisaun, nune'e nia parte mós halo ona komunikasaun ho parseiru sira, atubele apoiu planu ba Ministériu.
"Hahán no fós ita iha, maibé ita hakarak la'ós hahán de'it maibé pelu menus ai-han, modo ou fore, ne’ebé mak nia iha proteína atubele ajuda labaraik tinan lima mai kraik, nomós labraik sira ne'ebe ita inan fó susu, no inan sira ne’ebé tur ahi”, afirma nia.
Ba kestaun kontratu ho médiku sira hotu, MS iha orsamentu ne’ebé preve iha orsamentu jerál estadu, atu halo kontratu ba médiku no enfermeiru sira iha hela prosesu.(*)