“Ministru ida ne'e tama mai lei ne'e iha tiha ona ne'e promulga señór Prezidente ida iha tempu 2011 nian, lei ne'e mak hatete hanesan ne'e, ne'ebé agora ita tenta hela iha ona mapa lejislativa Governu nian husi Ministériu Justisa (MJ) atu altera ita-nia kódigu sivíl, ha'u mós la konkorda ho kódigu sivíl ida be tau resistrisaun ne'e”, dehan Manuele ba jornalista sira iha Palásiu Governu, kuarta (09/02).
Tanba iha tinan 2011, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta ne’ebé promulga lei kódigu sivíl iha artigu 1.474 hodi la rekonhese sertidaun kazamentu protestante nian.
Maibé dadaun ne'e atuál Ministru Justisa (MJ) aprezenta lei refere ba konsellu Ministru hodi altera tanba konsidera lei ne'e halo diskriminasaun ba Kristaun Protestante sira.
“Tanba ida ne'e duni fulan kotuk ba ne'e, Ministériu Justisa apresenta mai Konsellu Ministru no Konsellu Ministru aprova ona lei rejistu sivíl ne'ebé, lei rejistu sivíl ne'e hanesan dalan ida atu rekoñese rejistu sira hothotu ke halo iha Timór, depois la'ós ida ne'e de'it ami prepara ona lei ida atu liberdade relijiozu mais iha kritéria”, afirma nia.
Kona-ba Igreja protestante nian ne'e, la'ós Ministériu Justisa seidauk fó sertidaun ba ida ne'e maibé lei mak la autoriza atu atribui sertidaun.
“Ne'e Ministru ida ne'e tenta hela altera tiha kódigu sivíl iha artigu 1.474, se ha'u la sala kona-ba kazamentu sivil ne'e taka dalan duni ne'e la'ós Ministériu mak sala maibé ne’e iha lei ne'e”, dehan nia.
Antes ne'e, Prezidente Igreja Evanjélica Assembleia de Deus Timor-Leste, pastor Francisco dos Reis hatete, Ministériu Justisa (MJ) diskrimina hela sertidaun kazamentu husi kristaun protestante.
“Ministériu Justisa halo faktu diskriminasaun mak la aseita protestante nia modalidade sertidaun kazamentu ne'e faktu diskriminasaun momoos”, dehan nia.
Tanba difikulta dokumentu Kristaun protestante sira atu halo trata dokumentu bainhira sira hakarak la'o ba nasaun sira iha Inglaterra no Irlándia.
“Halo hanesan ne'e halo diskrimanasaun ba nonkristaun Katólika, atu ba karik sira tenke sakrifika sira-nia fiar, sira tenke hipókrita oituan muda relijiaun, atu ba mak fiarfali ne'e la di'ak”, afirma nia.
Kazu diskriminasaun ne'e líder relijiosu sira halo ona enkontru ho parte Jurídiku ida iha Ministériu Justisa nian.
“Agora ita-nia sertidaun ne'ebé prosesu iha notariadu la aseita, la rekoñese ita-nia modalidade mak sertidaun kazamentu de'it, ne'ebé prosesu hela kazu ne'e husi parte PDHJ (Provedoria dos Direitos Humanos e Justica) no institutu parte Jurídiku ida ne'ebé lidera husi señora Ana Marçal, nia halo enkontru ho líder reliziosu sira hodi ko'alia kazu ida ne'e”, hatete nia.
Reprezentante Povu iha Parlamentu Nasionál husi Komisaun F ne'ebé trata assuntu saúde, seguransa sosiál no igualdade jéneru halo ona levantamentu atu hadi’a sistema lei diskrimanasaun.
“Entaun sira lori assuntu ne'e ba Parlamentu Nasionál Komisaun F konsidera ona señór deputadu Joaquim mak levanta kazu ne'e sai ona iha jornál sira konsidera ona sei halo revizaun ba lei ne'e tanba lei ne'e la di'ak tanba lei inan fó liberdade lei oan halo diskriminasaun fali”, esplika nia. (*)