"Ha'u nia espetativa se lais di'ak liu, mais ne'e depende, tanba buat ne'e iha parte rua, parte Timor Leste no Indonezia, ita hakarak aselera mais parte ema Indonézia sira nia servísu la'ós haree ida ne'e de'it, ne'ebé depende ba sira nia posibilidade se sira dehan avansa asina, prontu Timor-Leste kualkér momentu asina iha Timor-Leste ka Indonézia ita bele, iha Indonézia sira fo informasaun ona, iha posibilidade bele asina iha inisiu Fevereiru", dehan iha palásiu Governu, kuarta (01/02).
Prosesu dada Fibra Optika Cable mai Timor-Leste ne'e investimentu iha setór telekomunikasaun atu bele responde ba internet nia velosidade ne'ebé durante ho kustu boot, maibé la’o lentu.
Tuir loloos Estadu rua ne'e asina ona iha fulan kotuk, maibé tanba iha mundansa objetivu nune'e sei hadia to'o ohin loron.
"Tuir loloos asina tiha ona, maibé depois haree husi kontestu husi dokumentu ne'e mudansa fali iha objetivu, tanba tuir loloos ba dezenvolvimentu infrastrutura telekomunikasaun sira, maibé muda fali ba capacity building, entaun memorandu ne'e la fasilita Investimentu setór privadu, tanba ne'e mak dadauk iha hela faze diskusaun oinsá harmoniza kontestu husi artigu ida ohin ne'e atu bele fasilita dada mai", nia hatutan.
Maibé, Governu Timor-Leste prontu ona bainhira mundansa dokumentu entre Nasaun rua ne'e finaliza, bele asina ona akordu hodi kontinua halo servisu dada Fibra Optika Cable mai Timor-Leste. (*)