“Mezmu iha 2002 kuandu Timor frazil tebetebes kiak rabat rai ke presiza Amérika nia kompriensaun apoiu Timor, maibé iha pontu ida ne'e ami labele konkorda ho ida ne'e Timor-Leste Vota kontra embargu blokeiu ekonómiku. Portantu vota ba Cuba maibé nafatin relasaun di'ak loos ho Amérika, sira hatene Timor nia pozisaun e la book, mezmu ke pozisaun impaktu boot ba ita maibé ha'u la fiar, Timor mós iha apoiu barak iha kongresu Estadu Unidu Amerikanu nian”, dehan Ramos Horta iha Embaixada Kuba, Farol, sesta (13/08).
Husi vota kontra ne'e sei laiha impaktu negativu ba Timor-Leste Leste iha futuru mai.
"La’e, agora ita-boot sira haree agora sira apoiu Amérika nian kontinua atu aumenta tan tinan sira mai ne'e aumenta liután apoiu ba área setór defeza e seguransa ekonómiku infraestrutura, maibé mezmu iha karik impaktu prinsipiu ida mak ne'e koerensia direitu umanu, sansaun kontra Kuba ne'e iha impaktu boot ba direitu umanu Kuba nian atu hetan medikamentu hahán tanba blokeiu ne'e kompletu sem pursentu (100%) atu sosa ai-moruk husi Europa mós labele Canada mós labele”, esplika Horta.
Sekretáriu Embaixada Kuba iha Timor l-Leste, José Ernesto hatete, Estadu unidu iha nia intensaun hakarak atu estraga Governu Kuba nia revolusaun atu estraga povu Kubanu nia moris.
“Estadus Unidus liu ona husi siklu ida sira hakarak domina Kuba sira hakarak intervén iha assuntu internal, polítika ida ne'ebé atu hamate ka estraga povu Kubanu sira hodi nune'e difikuldade Revolusaun Kubanu sira atu halo di'ak atu dezenvolve Kuba, polítika sira ne'e povu Amérika balun mós la konkorda”, esplika nia.
Embargo Ekonómiku ba nasaun Kuba ne'e, Sosiedade Sivíl Diplomata sira iha Timor hato'o nia assume solidariedade ba Kuba liuhusi ámbitu selebrasaun aniversáriu Komandante em Chefe, Fidel Castro Ruz, ba dala 95 iha Timor-Leste.(*)