Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.
Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.
HAREE luxu hosi liur, edifísiu Komisaun Funsaun Públiku (KFP) afinál rai hela problema lubun boot. Problema ne'e, hahú hosi uma nia kakuluk.
Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Faustino Cardoso Gomes, loron ne'e hanesan lakon vontade. Ba Tempo Timor ne'ebé hakarak halo intevista ho nia, nia husu deskulpa beibeik. Razaun, tanba nia labele rona ho moos perguntas hirak ne'ebé hato'o ba nia.
Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, sei tatoli mensajem ba Papa Francisco liuhusi Eis Prezidente RDTL Ramos Horta, ne'ebé sei desloka ba Roma, iha tempu badak.
Buat ne'ebé ita haree kabeer no furak hosi liur, la signifika kabeer no mós furak iha nia laran. Dadolin ne'e, atu deskreve kona-ba edifísiu foun Komisaun Funsaun Públika (KFP), iha área Matadouru, Dili.
HAMRIIK metin no aas iha uma ki’ik sira nia leet, Luxu. Hale'u ho vidru mutin, halo matan la borus atu hateke iha tempu loron. Edifísiu foun Komisaun Funsaun Públika, hatudu duni orgullozu hosi instituisaun ida no tama kategoria di’ak liu iha Timor-Leste.
Australia and Timor-Leste’s enduring relationship has been further strengthened following an Australian ministerial visit.
Assistant Minister for International Development and the Pacific, Senator Anne Ruston, travelled to Timor-Leste to engage in government-to-government dialogue and see first-hand the benefits of Australia’s partnership with its neighbour.
Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, partisipa iha misa agradesimentu ba komemorasaun loron Proklamasaun Indepedensia Timor-Leste ba dala 43.
Liu husi ninia omilia, Pe. Joaquim Sarmento hateten, Santa Misa ne'e nu'udar agradesimentu ba Aman Maromak ba liberdade nasaun nian ne'e.
Partidu FRETILIN nu'udar partidu boot no istoriku iha Timor-Leste, ne'ebé lori nasaun ne'e hodi hetan independensia, maibe istoria partidu ne'e nian iha faze konstrusaun estadu la 'midar' liu prosesu rezistensia nian.
Bainhira flashback uitoan ba kotuk, partidu ne'e konsege ukun dala ida deit, maski nune'e la konsege remata ninia mandatu to'o tinan lima.
Kondutor transporte publiku mikrolete 09 halo asaun greve la halai tanba la satisfas ho politika foun Diresaun Nasional Transporte Terrestres (DNTT) ne'ebe atribui tan lisensa foun hodi aumenta numeru mikrolete 09.
Portavóz asaun, Aleixo da Costa hateten, sira la konkorda ho desizaun husi DNTT nian ne'ebe aumenta numeru mikrolete foun hodi halai iha diresaun ne'e.
Ministru Transporte no Komunikasaun, Jose Agostinho, konsidera dada fibra optika ne'e importante tanba iha vantajen ba povu Timor-Leste.
"Teknikamente ita bele haree vantajem boot husi fibra optika ida ne’e mak oinsa mak bele fasilita ema ho rápidu", dehan nia, iha servisu fatin, Segunda (26/11).
Serbisu tribunal iha Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2019 nian sei prevé osan hamutuk tokon $18.
Orsamentu ne'e inklui mos verba atu halo konstrusaun ba edifisiu Tribunal Munisipal Dili (TMD).
Prosesu justisa iha Timor-Leste seidauk lao diak no sei mosu difisiensia barak. Problema hirak ne'e mosu tanba limitasaun rekursu umanu iha setor judisiariu.
Diretor Ezekutivu JSMP, Luis Sampaio hateten, durante halo monitorizasaun iha Tribunal konsege deskobre difisiensia ne'ebe mosu iha ne'eba.
.