Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Fokupers: "Bainhira Amo-Lulik ida book parte íntimu hosi labarik nia isin-lolon, ne’e mak krime" Featured

Tempo Timor - i“Igreja Katóliku iha Timor-Leste presiza halo asaun barak liután, atu apoia vítima sira hosi eis-padre ne’ebé hetan akuzasaun abuzu seksuál, ba labarik sira iha enklave Oecusse,” Maria José Guterres, diretora Fokupers, dehan.

Fokupers mak ONG ne’ebé mak hatán ba violénsia hasoru feto no labarik sira.
Nia esplika katak pasu inisiál sira-ne’ebé Igreja hola iha kazu ida-ne’e mak pozitivu.

Iha fulan Marsu tinan 2018 kongregasaun Societas Verbi Divini (SVD) simu alegasaun katak, padre-SVD Richard Daschbach abuza seksualmente labarik sira iha aldeia Kutet ne'ebé lokaliza iha foho ida, iha Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA), ne’ebé mak sai Uma Mahon Topu Honis ida, hosi sira-nia fatin rua, ne’ebé padre ne’e rasik mak harii iha dékada 1990.

Kongregasaun ne’e relata abuzu ne’e ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), lori padre ne’e ba SVD nia sede rejionál iha Dili, no hodi hahú sira-nia investigasaun.

Iha fulan Novembru tinan 2018, Vatikanu hasai Daschbach hosi ninia knaar nu’udár padre, tanba krime kontra labarik, maibé desizaun ida-ne’e la fó sai ba públiku.

Fokupers agora apela ba Igreja, atu servisu hamutuk ho organizasaun hirak ne’ebé apoia vítima sira, hodi lori Daschbach atu hasoru justisa. “Ami fiar katak Igreja sei koopera ho ami durante prosesu legál,” Guterres hatete.

Guterres nia liafuan refleta liafuan sira-ne’ebé Amu-Papa Francisco hato’o iha loron-Domingu liubá, hodi remata sorumutu estraordináriu amo bispu sira iha Roma, kona-bá protesaun ba labarik sira iha Igreja Katólika. Eskándalu barak kona-bá abuzu seksuál ba labarik, ne’ebé envolve husi padre sira, mak halo Igreja nakdoku durante tinan hirak liubá. Maioria kazu sira-ne’e deskobre iha Amérika, Europa no Austrália, inklui Ázia no Áfrika la’o ikus.

Kazu kontra Daschbach mak primeiru ne’ebé fó sai iha Timor-Leste, tanba kazu ne’e deskobre hosi Tempo Timor. Maski Amo-Papa Francisco ezije iha konferénsia amo bispu sira-nian katak, vítima sira mak prioridade, ne'ebé labele taka ona krime sira-ne’e, no tenke kastiga abuzadór sira, Igreja no autoridade sira, iha kazu Daschbach sei dook hosi kumpre objetivu sira-ne’e.

Presaun psikolójiku

Diretora Fokupers Guterres preokupa tebes katak, Daschbach rasik deside iha fulan Agostu tinan 2018, hodi fila-fali ba Kutet, fatin ne’ebé nia hela dadaun ho komunidade sira, iha ne’ebé nia komete krime ba. Guterres ezije katak tenke hasai Daschbach hosi fatin refere. “Iha risku boot katak violénsia seksuál sei kontinua atu akontese iha Kutet,” Guterres deklara.

Nia mós hato’o katak Daschbach nia prezensa sei estraga prosesu legál ne'ebé hosi Prokuradoria no Polísia Nasionál Timor-Leste. “Ninia prezensa fó presaun psikolójiku maka’as ba vítima sira-ne’ebé sei hela nafatin iha Oecusse, ne’ebé sei ta’uk atu ko’alia sai,” Diretora Fokupers dehan.

Amu Lulik

Guterres esplika katak enjerál amu-lulik-klibur sira iha pozisaun ho kbiit boot iha sosiedade nia laran. “Amu-lulik mak ema daruak atu reprezenta Maromak, nune’e bolu ‘Amu Lulik’,” nia dehan, hodi refere ba ninia estatutu espirituál no lulik. “Ema barak labele imajina katak padre ida bele komete krime abuzu seksuál,” diretora Fokupers esplika.

Iha mós faktór sekulár sira seluk ne’ebé mós sei halo susar ba ema atu ko’alia sai, tanba sira sente obrigasaun ba padre ida. “Iha kazu Daschbach nian, ema sei dehan katak nia hanesan aman ba labarik sira, tanba nia ajuda sira ho hahán, roupa no edukasaun. Ema respeita nia no fó agradese, maibé mós depende ba nia. Padre ida-ne’e iha kbiit no bele kontrola ema barak, tanba nia mak kontrola hotu. No sira ta’uk katak se sira la halo tuir padre nia hakarak, nia la fó osan, edukasaun no hahán ona.”

Falta koñesimentu

Problema ida tan mak falta koñesimentu kona-bá krime seksuál sira. “Ema barak hanoin katak abuzu seksuál kona-bá mane nia penetrasaun ba feto de’it. Sira la hatene katak abuzu seksuál mós inklui padre ida-ne’ebé toba hamutuk ho labarik sira no kaer sira-nia isin-lolon ho maneira seksuál. Sira la hatene katak se labarik ida hariis no ema adultu kaer labarik nia parte privadu sira ho intensaun atu sente tizaun, ida-ne’e mós abuzu seksuál. Sira mós la hatene katak se mane ida iha seksu orál ho labarik, ida-ne’e mós krime.”

Impaktu todan

Guterres dehan katak abuzu seksuál fó impaktu todan ba labarik sira, tanba afeta sira-nia ‘rahun-di’ak psikolójiku no fíziku’. Durante períodu ne’ebé labarik esperiénsia abuzu seksuál, vítima ne’e bele sente emosaun oioin, inklui ta’uk, laran-todan, hirus, kulpadu, sala-na’in, no konfuzaun. Labarik sira-ne’ebé terus abuzu seksuál bele sente susar atu mantein "relasaun ne’ebé sira bele fiar", ne’e signifika katak, sira-nia moris ho família, belun no parseiru bele hetan efetu tebes. To’o labarik sira bele sente "responsável ba mudansa sira ba dinámika uma-ka'in nian no membru família sira-nia rahun-di’ak", Guterres esplika.

Abuzu ne’e mós bele perjudika labarik sira-nia dezempeñu iha eskola no iha servisu-fatin iha tempu oin. Inan-aman sira mós sei hetan efetu tanba sira sente responsável tanba sira kbiit-la'ek no labele proteje sira-nia oan rasik.

Guterres dehan katak vítima sira bele sente susar atu ko’alia ho parseiru, família ka belun kona-bá abuzu seksuál, no ida-ne’e sei hanetik ema seluk hodi bele oferese tulun no apoiu. Maibé nia hakarak fó lia-menon ba vítima sira katak sira la mesak. Fokupers no organizasaun sira seluk iha Timor-Leste, hodi proteje sira, fó tulun ba sira, fornese mahon, konsellu no informasaun legál ba sira.

Krime públiku

Guterres dehan katak kazu kontra Daschbach importante tebes. “Krime ida-ne’e mak konsidera hanesan krime públiku. La’os importante se nia padre ka lae, ita hotu tenke luta ba justisa. No ami fiar katak Igreja apoia ami”. Nia hato’o katak prosekusaun Daschbach nian bele fó sinál preventivu ida. “Se padre sira seluk rona kona-bá kazu ida-ne’e, karik sira sei ta’uk atu komete abuzu sira hanesan".

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter