Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus hatete, atu garante ba sistema Autoridade Marítima nian, presiza ideia husi liña ministeriál seluk, hodi bele hala'o kontrola iha tasi ho di'ak.
Nia dehan, Autoridade Marítima Nasionál (AMN) ne'e transversál. Entaun, presiza reuniaun ho ministeriu ne'ebé relevantes, komesa husi Finansas, Alfandega, Polísia, F-FDTL, Ministériu Defeza i Seguransa, Ministeriu Saúde, Ministeriu Transporte i Telekomunikasaun no seluk tan.
"Presiza tuur hamutuk para bele deskute hotu, para bele haree sistema ida ne'ebé di'ak, atu bele lori seguransa di'ak liu ba estadu. Tantu iha tasi laran no portu sira hotu para prinsipál lori buat hirak ne'e ba efikas," dehan MDS, Filomeno Paixão iha edifisiu Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Kaikoli, Kinta (17/10/19).
Ministru ne'e afirma, opsoens tolu ne'ebé atu deskute mak; Ida, Polísia Marítima ne'e tama fali ba komunidade militár nian. Rua, Polísia Marítima tama fali iha PNTL. Tolu, Polísia Marítima sai husi F-FDTL, tama fali iha Autoridade Maritima.
Nia hatutan, sistema Autoridade Maritima ne'e hakarak Komodor ida husi tasi mak komandu. Nune'e, nia bele maneja ou jere ema sira ne'ebé mai husi ministeriu sira seluk, para bele hetan informasaun kona-ba tasi nian, i isin moris para bele haree ba ameasa ka diskriminasaun ruma iha tasi laran.
"Durante ne'e, ita haree seguransa iha tasi laiha. Em vez entrega ba F-FDTL no PNTL ka entrega ba Autoridade Marítima. Tanba, Autoridade Maritima ne'e kaer Komponente Naval no Maritima," informa MDS ne'e.
Nia dehan forsa rua ne'e la'o hamutuk ho ró-ahi sai plataforma ida dei't bele ba kontrola iha tasi, i la'ós dei't iha tasi besik territorial, maibé, iha mós zona kosteru no ba ekonomia esklusivu.
Kona-ba portu, nia subliña, iha portu sei iha kapitaun portu no kapitaun ne'e sei koloka iha portu entrada iha Dili, Oe-cuse no seluk tan ne'ebé presiza.
"Tanba ne'e, presiza liña ministeriál sira tuur hamutuk para bele ema sira koloka iha ne'ebá, ne'e bele kontrola ró-ahi no sasán sira ne'ebé tama mai. Nune'e, ita garante ba servisu Autoridade Maritima nian efikas, efisiente no metin liu. Ida ne'e mak ita nia hakarak," tenik Paixão.
Tempotimor (Dili) – Membru Konsellu Konsultivu Fundu Petrolífeiro (KKFP) na'in tolu, hetan pose husi Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus da Costa Amarál iha salaun konferénsia Parlamentu Nasionál, Kuarta (16/10/19).
Iha momentu ne'e, Prezidente Komisaun Konsultivu Fundu Petrolífeiro, Julio Crispin sente kontente hodi hetan tan membru konsellu konsultivu nain tolu, ne'ebé hetan pose husi PN.
"Agradese ba orgaun Lejisladór Parlamentu Nasionál ne'ebé fó ona pose ba membru komisaun Konsultivu Fundu Petrolífeiru na'in tolu. Agradese tanba bele realiza programa ne'e," dehan Julio Crispin.
Iha serimonia ne'e, Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus da Costa Amarál hatete, membru KKFP na'in tolu ne'ebé hetan pose ne'e atu hala'o servisu hodi haruka pareser mai Parlamentu Nasionál.
"Ohin sira na'in tolu simu posse ne'e, bele kompleta sira nia membru hodi funsiona KKFP para hala'o misaun hodi halo pareser haruka mai PN, ne'ebé liga ba jestaun fundu petrolífeiru nian," dehan PPN.
Nia mós kongratula membru na'in tolu ne'ebé hetan posse, hodi assume kargu durante tinan lima hahú husi ohin 16 Outubru 2019 to'o 16 Outubru 2023.
Membru KKFP na'in tolu ne'ebé hetan pose mak hanesan: Nuno Eugénio Goulart (husi PN), Martinha da Silva de Jesus Pinto (husi sosiedade sivíl) no Hernâni Agustinho Soares (husi CCI-TL).
Tempotimor (Dili) – Problema rai ho estatutu laloos, fó dúvida ba investidór sira husi estranjéiru atu mai investe iha Timor-Leste, tanba la seguru.
"Lei rai ne'e importante ba sidadaun timoroan sira nomós ba investidór sira. Enkuantu rai ne'e nia estatutu seidauk loloos ne'e prekondisaun ida ne'ebé kee ejize husi investidór sira hakarak seguransa ba sira,” dehan Vise Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco iha PN, Kinta (17/10/19).
Branco dehan, se investe iha rai ida ne'ebé nia estatutu laloos, bele hamosu problema. Se Timor-Leste nia estatutu rai seidauk loos hanesan agora daudaun ne'e mós, kondisaun ida la kria, hodi atrai investidór sira mai ita nia rai.
"Agora, hotu-hotu hakfodak ba projeitu tasi mane. Problema rai. Hadau malu rai, maibé estatutu rai rasik lei seidauk iha atu define loloos. Ida ne'e mak problema ka vakum ida ne'ebé mak akontese ema manipula tuun sa'e. Enkuantu ita laiha koñesimentu ba lei, entaun bele akontese kazu sira hanesan ne'e," dehan Branco.
Nia afirma, bainhira estatutu rai loos ona, bele fó garantia ba rai na'in atu asesu ba banku tanba rai nu'udar fatór ekonómiku.
Iha fatin hanesan deputadu CNRT, Patrocino dos Reis katak, lei rai nian presiza kompleta ho dekretu lei sira.
"Lei rai nia aprova ona, hein para halo kompleta ho dekretu lei, hodi atribui títulu ne'e mak seidauk kompleitu," dehan Patrocino.
Nia husu ba entidade hotu-hotu obedese ba lei ne'ebé mak iha, hodi nune'e labele hamosu problema.
Error: No articles to display
.