“Ha’u iha perferénsia ida ne'e, hahú iha 2023 ba oin, Governu tenke tau orsamentu iha ne'ebá, atu nune'e pelumenus 5 mil, to'o 10 mil estudante ba rai liur tinatinan”, dehan nia ba www.tempotimor.com liuhusi telefone, sesta (04/03).
Kompromisu ne'e rasik mós hato'o ona iha kampaña daruak ne'ebé mak kandidatu Constacio Pinto hala'o iha Munisípiu Manatutu, loron kinta (03/03), katak bainhira eleitu sai Prezidente Repúblika sei aplika politika ida ne'e oinsá mak ko’alia ho Governu atu investe maka’as iha setór edukasaun.
Aleinde ne'e, atribuisaun boslu estudu ne'e la'ós ba ema ida ka rua, maibé ne'e ba joven sira iha munisípiu to'o aldeia, se karik iha joven ne'ebé mak iha kapasidade atu eskola iha rai liu, Governu tenke apoiu sira, atnune'e oinsá mak bele iha koiñesimentu klean liután.
Tanba ne'e, karik manan, durante tinan-lima nia laran, sei tau prioridade liliu oinsá mak Timor-Leste investe makas iha edukasaun, atu nune'e pelu menus estudante 50 no 60 mil pesoál ne'ebe mak formadu iha rai liur.
Razaun prinsipál fó prioridade ba edukasuan tanba so uza dalan ida ne'e mak foin bele kria kondisaun edukasaun investimentu externa ne'ebé ganratidu.
“Ne'e kuandu investe mós ema la dúvida, tanba ita iha ona rekursu umanu ne'ebé formadu iha Amerika, Austrália, Nova Zelándia, Europa, Japasun, no iha rai ne'ebé mak dezenvolvidu”, afirma nia. (*)