“Agora ema anunsia ona atu halo kampaña ba eleisaun prezidensiál mak mosu tan omicron ida ne'ebé ho númeru as, ne'e maksud, objetivu saida”, dehan Deputada CNRT, Maria ‘Gorumoli’ Bareto, iha PN, kuarta (09/02).
Bankada CNRT la hatene variante Omicron ne'ebé Ministériu Saúde rejista hela ne'e mai husi ne’ebé, tanba ne’e hamosu dúvida.
Kazu Covid-19 durante tinan rua, Governu taka fronteira hotu, hafoin Governu dehan kazu laiha ona iha tinan 2021, no husik mai livre loke Aeroportu, fronteira terestre, hodi ema tama sai, mak Governu rejista hikas vírus foun.
Tuir loloos, polítika Governu nian tenke aseguru nafatin iha fronteira, iha portu no fatin sira seluk ne'ebé posibilidade ba ema tama sai tenke asegura ida, maibé realidade ema ne'ebé mai husi estranjeiru tama mai livre hela.
“Balun hatete dehan hanesan ne'e, ami Covid-19, maibé ami sira ne'ebé ho aviaun ida de'it, ami husik liu fila ba uma, faila ne'e se nian, Governu”, dehan nia.
Deputada Bankada Opozisaun Frente Mudansa, Isabel Ximenes hatete, kestaun kona-ba Omicron ne'e Governu labele halo buat ida tanba ne'e nu’udar moras ne'ebé mak mundu enfrente no labele trava.
Maibé buat ne'ebé Governu bele halo oinsá fó apelu ba komunidade tomak nafatin mantein fase liman, tenke tau handsanitizer ba liman, tau máskara no ikus liu mak tenke vasina tanba medida ne'e mak nu’udar dalan importante atu proteje-an.
“Tanba variante ida Omicron mai ne'e, ninia perigu ne'e la'ós boot liu, xoke ninia hanesan ema dehan transmisaun ne'e mak lalais duke ida Covid ho Delta no variante seluk”, hatete nia.
Tanba Omicron ne'e sei iha transmisaun maka’as bainhira iha kontaktu ho ema ne'ebé infetadu omicron, ida ne'e infetadu lalais de'it.
“Maibé ninia risku ida boot ka la boot ne'e ate agora seidauk iha estudu ne'ebé mak hatudu dehan ne'e boot liu”, esplika nia.
Kona-ba Governu abandona fronteira, ida ne'e bankada Fronteira Mudansa haree katak la’ós abandona maibé ida ne'e falta kontrolu husi ekipa konjunta.
“Servisu kontrolu nasional, tenke tun ba haree bebeik, halo nusa mak servisu sira ne'e mais intergradu e mais rigorozu liután”, dehan nia. (*)