Print this page

MS Rejista Inan Isin-rua no Bebé Foin Moris Mate Sei Aas

Diretór Nasionál Saúde Públika-MInisteriu Saude, Frederico Bosco. Diretór Nasionál Saúde Públika-MInisteriu Saude, Frederico Bosco. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Ministériu Saúde (MS) rejista hela kazu inan isin-rua mate bainhira partu no bebé ne’ebé foin moris mate iha númeru ne’ebé aas iha Timor-Leste.

Tuir informasaun ne’ebé www.tempotimor.com asesu iha pájina Palásiu Sinza, segunda (27/06) katak, Diretór Nasionál Saúde Públika, Frederico Bosco, Reprezenta Ministériu Saúde partisípa Dialógu Komunitária iha Ambitu Programa Governu iha Povu nia leet "Naroman ba Suku" iha Suku Uaimori, Postu Administrativu Vikeké Vila, Munisípiu Vikeké.

Diretór Nasionál Saúde Públika, Frederico fahe informasaun kona-ba situasaun saúde iha Timor-Leste ba komunidade Uaimori liliu ba kazu hanesan inan isin-rua nomós labarik sira ne'ebé mak sei aas iha Timor-Leste.

“Timor-Leste oras ne'e daudaun ita-ninia saúde ita bele dehan iha avansa oituan maibé mós iha pasu negativu barak ne'ebé mak ita presiza hadi'a, ita hakarak ko'alia uluk kona-ba inan isin-rua sira ne'ebé mak mate wainhira partu, ita-nia iha Timor-Leste sei aas, labarik sira ne'ebé mak wainhira moris mai mate iha Timor-Leste sei aas depois mánutrisaun iha inan wainhira kous ida-ne'e mós sei problema hela, tuir mai problema seluk, labarik sira ne'ebé mak mánutridu wainhira moris mai ida-ne'e mós sai nafatin problema, ita kuaze labarik sira ne'ebé menus husi tinan 2 iha mais de 47% mak raes badak, mánutridu entaun ida-ne'e mak ita-nia figura, ita presiza ita presiza atu hadi'a”, dehan nia.

Tanba ne’e, Ministériu Saúde haree kestaun sira ne'e bele fó perigu ba iha jerasaun foun ne'ebé mak sei mai tanba ne'e tenki fó atensaun ba saúde wainhira inan sei kous hela to'o partu presiza fó atendementu ba nia.

“Ministériu Saúde liuhusi serbísu saúde Munisípiu Vikeké ninian oras ne'e daudaun ita estabelese ona Postu Saúde ida Uaimori, iha ne'ebé tinan barak liuba ita la konsege iha infraestrutura ida-ne'e, oras ne'e daudaun ita iha ona infraestrutura ida-ne'e, ita mós koloka ona ita-nia profisaionál saúde sira iha ne'e, iha Timor laran tomak ita kuaze que iha 3900 resin ne'ebé fornese apoiu ba ita, iha oitavu Governu Konstitusional ninian ita rekruta tan kuaze liu atusualu pesoál saúde ne'ebé ita koloka iha teritóriu laran tomak, balun mak agora daudaun iha ona ita-nia Uaimori no planu ida-ne'e ita sei kontinua nafatin para depois ita bele kompleta liután ita-nian faltu sira ne'ebé mak ita iha”, afirma nia.

Iha Ministra Saúde nia mensajen husu ba komunidade sira atu hakbesik-an ba falisidade saúde ne'ebé mak iha durante bebé iha kakotak to’o partu.

“Ministra Saúde fó hela mensajen importante ida ba iha ita-boot sira, ba inan isin-rua sira halo favor wainhira ita-boot sira nota katak ita-nia periodu la mai ona, mistrusaun la mai tiha ona, ita hatene katak tempu ona labarik iha ita-nia kanotak, ita tenke habesik ba fasilidade saúde ona, fasilidade saúde ne'ebé mak agora daudaun iha ita tenke aproveita ho másimu”,

Tanba ne’e, tenke ba sentru, wainhira to'o tempu atu partu tenke ba partu iha fasilidade saúde, bele karik kontaktu profisaionál saúde sira atubele ba to'o iha fatin, tenke hetan atendementu, tanba labarik sira ne'ebé iha inan nia kanotak hetan atendementu di'ak, iha ne'ebá sei fó vitamina ba sira atu aumenta rán no inan sira ne'ebé mánutridu sei fó SUPER CEREAL katak iha suplementu enerjétiku ida atu aumenta nia nutrisaun, di'ak ba labarik iha kanotak nune'e labarik nia dezenvolvimentu iha kanotak bele di'ak.

Nune’e husu ba komunidade Uaimori atu lori oan sira ba simu imunizasaun kompletu atu labarik sira labele hetan moras tanba labarik sira moras mós sei impaktu ba dezenvolvimentu saúde labarik sira-nian.

“wainhira nia partu mai mós hanesan programa sira ne'ebé mak Ministériu Saúde fó mak hanesan mós fó vasina, labarik sira tenke simu vasina kompletu para depois nia labele haten moras oioin ida-ne'e importante, wainhira sira la hetan moras oioin ida-ne'e bele di'ak ba nia dezenvolvimentu kakutak, bele di'ak ba ninia dezenvolvimentu saúde nian”, haktenik nia.

Ho ida ne’e, bainhira bebé boot tama iha ensinu eskola ninian, nia iha poténsia, ninia kapasidade kakutak ne'e di'ak liu kompara ho labarik ne'ebé la haten vasina, labarik sira ne'ebé moras beibeik.

Nune’e, husu ba Administradór Postu Administrativu Venilale ne'ebé partisípa iha Dialógu ne'e atu kolabora hamutuk ho Administradór Postu Administrativu Vikeké Vila atu fasilita ambulánsia wainhira komunidade Uaimori presiza.

“Ita-nia difikuldade barak, ita-nia estrada ne'ebé ladun di'ak, entaun iha ne'e ita-nia Administradór husi Vikeké Vila ho mós Administradór husi Venilale ninian, ita mós husu para depois na’in-rua bele kordena malu oinsá para depois bele fasilita”, katak nia.

Tanba ambulánsia dala barak husi Vikeké bele han tempu ida-ne'e bele fó perigu ba komunidade entaun oinsá Venilale bele responde, atu salva komunidade ne’ebé presiza atendimentu.

“Ha'u hanoin ne'e por momentu buat ida ne'ebé mak ita bele rezolve para depois liliu ba kazu sira ne'ebé mak emerjénsia, kazu sira liliu inan sira isin-rua ne'ebé atu partu ona iha komplikasaun la konsege rezolve meius sira ne'e ita uza para atu rezolve ba iha ita-nia komunidade sira-nia preukusaun”, afirma nia.

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Monday, 27 June 2022 16:31
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items