“Karik iha duni boas prátika balun ne'ebé akontese ba iha Ró Haksolok, konserteza prosesu investigasaun kriminál sei lori ba instituisaun sira hanesan Ministériu Públiku no Komisaun Anti Korrupsaun atu promove investigasaun, halo dirijensia, rekolla prova sira hothotu, ikus mai tenke halo relatóriu finál ba Ministériu Públiku atubele lori ba Tribunál", dehan Komisáriu Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Sergio Hornai, Iha fatin edifísiu KAK Farol, kinta (13/01).
Tanba prosesu nu'udar titular asaun penal, Ministériu Públiku hanesan koajulgador ba Ministériu Públiku hanesan KAK halo esforsu hothotu atubele to'o iha ne'ebá.
"Karik iha ona rekomendasaun ruma ne’ebé mak tama iha ministériu públiku, iha ne’e ami sei halo koordenasaun ou por delegasaun ministériu públiku, ou Komisaun Anti Korrupsaun atubele ezerse nia funsaun hodi halo investigasaun kriminál”, esplika nia.
Ho prosesu sira ne’e hotu tanba ho komplisidade problema sira ne’e hotu KAK la'o, maibé ho determinasaun ba buat rua hanesan objetividade nomós legalidade.
Antes ne’e, Diretór Asosiasaun HAK, Xisto dos Santos hatete, kona-ba polímika Ró Haksolok ne'e, tanba ligasaun ho rekursu Estadu nian, rekursu públiku nian, ne’ebé públik iha direitu atu kestiona, nomós públiku kuriozu atu hatene nia prosesu.
"HAK husu hela ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK), ho PDHJ, liliu ba unidade boa governasaun atubele aproxima instituisaun relevante sira, nune'e kazu ró haksolo ne'e la bele sai isu propanga politika ba eleisaun agora", dehan nia iha salaun Kanosiana Bekora, kuarta (13/01).
Kazu Ró haksolok komesa politizadu ona, tanba ne'e orgaun judikativu la bele mete ba zona rumoris politika tanba ne'e iha nível ba parlamentu nasionál no ba institusaun KAK ho PDHJ mak tenke dudu.
"Se parlamnetu nasionál la halo, parlamentu nasionál kombarde, se PDHJ la halo ida ne'e konsidera institusaun ímpoten, instituisaun la produtivu ona, KAK la halo KAK mós ita tenke kestiona, KAK la halo KAK hasai tiha, PDHJ la halo sementara haruka sira para tiha servisu, tanba servisu ne'e iha obrigasaun atu fó formasaun lolos ba Estadu nia servisu, liliu ba organ soberanu sira”, deklara nia.
Tanba antes ne'e, Estadu Timor-Leste aloka ona Osan Euro milliaun 13.7 no osan adisionál millaun US$14 hodi finaliza konstrusaun Ró refere.
Enkuantu Ró Haksolok nia konstrusaun halo iha Portugal husi empreza Portugués Atlantic Eagle Ship Building ho nia konsultór husi ISQ-Portugal remata ona no iha loron 26 Maiu 2017, hetan bensaun husi Amu Bispu Dom Carlos Filipe Ximenes Belo hodi husik tun ba Tasi Figuera da Foz iha Portugal.
Empreza ISQ ne’ebé sai nu’udar konsultór ba konstrusaun Ró fó sai katak, Ró Haksolok nia naruk mentru 72 ho kapasidade atu transporta pasajeiru hamutuk 377, karreta 23 no sasán seluk. (*)