Print this page

Komisaun C Hahú 'Halibur' Relatóriu Pareser OJE 2022

By November 26, 2021 686
Prezidente Komisaun C trata asuntu Finansa Públika, Maria Angelica Rangel. Prezidente Komisaun C trata asuntu Finansa Públika, Maria Angelica Rangel. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansa Públika dadaun ne'e hahú halibur hela relatóriu pareser no setorial husi komisaun espesializada sira kona-ba audénsia públika Proposta-lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2022 nian.

"Ami termina audénsia públika iha sesta (19/11), e ami mak ikus liu, períodu ida ne'e hahú iha segunda to'o ohin kinta (25/11), ami sei simu mós data limite ba komisaun espesializada hothotu atu hatama sira-nia relatóriu pareser mai iha Komisaun C, e agora dadauk asesór tékniku sira sei servisu karik aban (26/11), bele termina bele hetan draf ida atu nune'e distribui ba señor deputadu sira atu halo leitura”, dehan Prezidente Komisaun C trata asuntu Finansa Públika, Maria Angelica Rangel, iha PN, kinta (25/11).

Tuir ajende, iha loron 29 fulan-novembru, komisaun C deside sei halo diskusaun no aprovasaun ba relatóriu no pareser ne'e durante loron tomak.

Maibé kestaun kona-ba relatóriu pasa ka la'e, ida ne'e komisaun, sei lori ba diskute, tuir kalendáriu ne’ebé estabelese husi plenária, maibé iha mudansa ruma, ida ne'e kompeténsia parlamentu mak bele hatene mudansa loron-ida ka rua, tanba tuir planu deputadu sira sei ba partisipa komemorasaun loron 28 novembru iha Munisípiu Baukau.

Durante iha audénsia públika ba OJE 2022 ne'e, kuaze instituisaun estadu hotu mós mai presta sira-nia deklarasaun ba sira-nia ezekusaun, nomós sira-nia proposta lei orsamentu ba tinan 2022.

Maibé buat ne’ebé Komisaun haree liu mak sira-nia lamentasaun no preokupasaun, relasiona ho sira-nia proposta orsamentu ne’ebé mak pasa iha Komisaun Revizaun Orsamentu Polítika (KROP), tanba ne'e, sira husu atu parlamentu nasionál tau konsiderasaunn. 

Enkuantu, Proposta lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2022 ne'e ho montante billaun US$1.6 ne’ebé sei aloka ba programa prioridades nasionál 6 hanesan setór produtivu sira (Agrikultura no Turizmu), Ambiente no Konetividade ho alokasaun 27%, Abitasaun no Inkluzaun Sosiál 22%, Boa Governasaun 12%, Dezenvolvimentu Kapitál Umanu 10%, Dezenvolvimentu Rurál 3% no Dezenvolvimentu Setór Privadu 0,5%. Purtantu, ba funsionamentu mákina Estadu ne'e hetan alokasaun 18% no atividade seluk kuaze 8%.

Aleinde tuir klasifikasaun ekonómiku aas liu mak iha Transférensia Públika ho montante tokon US$565,9. Depois tuir kedan ho Bens no Servisus tokon US$449,8. Kapitál Dezenvolvimentu hetan alokasaun tokon US$401.7. Saláriu no Vensimentu tokon US$233 no Kapitál Menor tokon US$24,4. (*)

Rate this item
(1 Vote)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items