Objetivu husi enkontru ho membru CCITL hotu atu halo introdusaun kompañia Credit Corporation ne'ebé oferese kréditu ba kompañia sira liu-liu ba kompañia sira ne'ebé mak eziste ona iha Timor.
“Kona-bá jurus, kada banku iha ninia diferénsia, maibé ami husu ba kliente sira atu husu kuotasaun diretamente ba ami, atu bele hatene prosesu, montante ho jurus ne'e rasik. jurus 15% ne'e rasik, ami la search hamutuk ho kustu sira seluk, maibé ami fó deit, depende ba kompañia sira ne'ebé halo kréditu ne'e nia presiza. Tanba iha ne'e fó kréditu ne'e foka liu ba kompañia ne'ebé sei fó kréditu osan no ekipamentus hanesan kareta”, esplika xefi banku Credit Corporation Finance Ltd Cristopher Duman hafoin remata enkontru ho kámara komérsiu industria Timor Leste, sesta (22/02/2019)
Entretantu prezidenti kámara komérsiu industria Timor Leste Oscar Lima dehan, Kámara komérsiu nia papel mak oinsá atu fasilita emprezáriu hirak ne'ebé mak sai hanesan parseiru.
“Sira mai fó ona esklaresimentu kona-bá kréditu, kona-bá lising, ne'e para ema ruma hanesan ekipamentus sira ne'e la presiza hanoin atu lori licase prontu atravéz kréditu husi ne'ebá, lising nia bele selu too tinan tolu, haat ka lima hotu mak nia foin entrega. Hau hanoin ida ne'e balansu di'ak tanba emprezáriu balun sira-nia atividade nee maka'as ona iha Timor”, tenik prezidenti CCITL
“Kuandu sira hetan kréditu um millioens de dolares, ne'e benefísia ba emprezáriu sira ne'ebé mak hamutuk iha asosiasaun nia laran. Ida ne'e ba ita importante, tanba ida ne'e mak ita tenke buka to'o parseiru barak. Parseiru sira hensan ne'e para atu bele fasilita para hanesan ita-nia ekonomia ne'e mós bele la'o. purke osan ne'e mai namkari, osan sira-nian lalika utiliza lai, sira uza lai osan banku nian durante tinan tolu ka haat, depende kontratu ho banku”, nia komenta *Isac*