Login to your account

Username *
Password *
Remember Me
Tempotimor (Dili) - Hafoin evakua husi Sidade Wuhan-Xina, kondisaun estudante timoroan 17 ne'ebé karantina iha  Whangaparāoa, Nova Zelándia, estudante sira ne'e negativa ba Corona virus. Tanba ne'e, iha tempu badak sei fila mai Timor-Leste.

Tempotimor (Dili) - Governu Nova Zelándia ne'ebé fó apoiu evakua estudante na'in 17 husi Sidade Wuhan-Xina, tanba impaktu Virus Corona, Governu Timor-Leste prepara atu forma ekipa hodi fó agradesimentu ba Governu no Povu Nova Zelándia.

Tempotimor (Dili)-Ministériu Obras Públika (MOP) iha tinan ida ne'e sei la konsege halo buat ida tanba proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2020 ne'ebé xumba ona iha Parlamentu Nasionál.

Tempotimor (Dili)-Planu Sekretariu Estadu asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál hodi ko'a veteranu sira-nia osan kada fulan atu bele garante iha futuru veteranus nia oan sira sei la tata liman haree traidór nia oan.

Tempotimor (Dili) - Loron daruak plenária debate proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2020 hahú kedas ho konflitu entre deputadu bnnkada governu no opozisaun.

Tempotimor (Dili)-Deklarasaun Primeiru Ministru Taur Matan Ruak kona-ba orsamentu millaun $61 ba konstrusaun postu saúde iha Timor Leste tomak hamosu kritika husi deputadu bankada FRETILIN tanba konsidera PM Taur fó sai lia-bosok.

Mai ita akompana hamutuk diskursu furak hosi Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak kompletu, iha karaik ne’e:

Ho onra boot maka ha’u, lori Governu Konstitusionál VIII nia naran, aprezenta ba Parlamentu Nasionál, kámara magna husi reprezentasaun demokrátika ita-nia Povu nian, proposta lei ne’ebé aprova Orsamentu Jerál Estadu no Orsamentu Seguransa Sosiál nian ba tinan 2020 ida-ne’e.

Iha oportunidade ida-ne’e, ha’u hakarak rekonhese no agradese esforsu hirak ne’ebé dirijente no funsionáriu sira administrasaun públika nian tomak hala’o ona, nune’e mós husi Exelénsias Senhores Membrus Governu no husi Ilustre Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál, atubele prepara no viabiliza diskusaun proposta lei ne’ebé ohin hahú no ne’ebé ninia aprovasaun importante tebe-tebes ba funsionamentu di’ak husi ita-nia Administrasaun Públika no ba kreximentu husi ita-nia ekonomia nasionál. 

Nu’udar responsavel polítiku nasionál sira, ita hatene didi’ak no ita labele ignora konsekuénsia ladi’ak sira ne’ebé mosu ona husi períodu naruk ezekusaun orsamentál iha rejime duodesimál ba ita-nia ekonomia no ita hein katak sei labele akontese fali tan. 

Tanba konxiente kona-ba nesesidade ne’ebé urjente atu fó ba Estadu orsamentu ida ne’ebé bele responde ba ezijénsia sira husi ita-nia sosiedade no ita-nia ekonomia, no ho respeitu tomak ba kompeténsia konstitusionál sira Parlamentu Nasionál nian, maka Governu dada fila-fali ona proposta lei orsamentál ne’ebé aprezenta ona iha fulan-outubru liubá, no substitui proposta refere ho ida ne’ebé ohin submete ona hodi halo diskusaun. 

Desizaun atu dada fila-fali proposta lei orsamentál ba tinan 2020 nian anteriór no hodi reformula proposta ne’e tuir rekomendasaun sira ne’ebé aprova ona husi komisaun parlamentár oioin la’ós foti nune’e de’it no iha desizaun ne’e fó mós importánsia ba preokupasaun atu garante prezervasaun ba estabilidade polítika no aprovasaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2020, kompromisu sira ne’ebé asume ona iha tinan 2018 husi maioria Deputadu sira ne’ebé eleitu iha lejizlatura ida-ne’e no husi membru sira Governu Konstitusionál VIII nian iha eleisaun ne’ebé hala’o ona iha tinan 2018.

Tanba devér atu respeita ba kompromisu sira ne’ebé asume ona ba ita-nia Povu maka Governu dada fila-fali ona ninia proposta lei orsamentál no aprezenta ona proposta lejizlativa foun, ne’ebé bele simu preokupasaun sira husi Parlamentu Nasionál no bele hatán loloos ba ninia rekomendasaun sira. 

Iha kontestu internasionál ne’ebé la estavel no laiha serteza liután, preokupasaun ho estabilidade polítika no kriasaun kondisaun nasionál sira ba ambiente ida-ne’ebé favoravel ba kreximentu ekonómiku no ba moris-di’ak sosiál maka asume importánsia boot liután. 

Maske iha krítika no buat balun ne’ebé Senhores Deputadus barak halo ona identifika ona no hato’o ba Governu, no ha’u konsidera lejítimu iha kuadru debate polítiku ne’ebé onestu no demokrátiku, ha’u labele husik hodi manifesta ha’u-nia satisfasaun no orgullu ba rezultadu barak ne’ebé Governu ne’e alkansa ona durante tinan fiskál ne’ebé foin remata ona.

Tanba ne’e, no maske limitasaun ne’ebé mosu tanba membru Governu Konstitusionál VIII seidauk hetan nomeasaun no pose hotu husi Senhor Prezidente Repúblika, situasaun polítika ne’ebé laiha paralelu iha momentu sira uluk husi ita-nia istória, no ne’ebé kauza obstákulu boot tebes ba asaun governativa, maske nune’e, ita bele haree sinál sira rekuperasaun no aselerasaun ba kreximentu ekonómiku, liuliu liuhusi konstatasaun ba kreximentu PIB reál naun petrolíferu, ne’ebé ita prevee besik 4% (pursentu haat) iha tinan 2019 no besik 6% (pursentu neen) ba tinan 2020 ida-ne’e. 

Rezultadu hirak ne’e la’ós resultado ne’ebé la iha importánsia karik ita haree katak iha tinan 2017 no 2018 PIB reál naun petrolíferu maka, maizumenus -3,8% (menus tolu vírgula porsentu ualu) no -0,8% (menus zeru vírgula porsentu ualu).

Nune’e, kreximentu husi Produtu Internu Brutu (PIB) real naun petrolíferu iha tinan 2019 maka ida-ne’ebé boot liu ne’ebé maka rejista ona dezde tinan 2014, bainhira atinje tiha 4,5% (porsentu haat vírgula lima), ka bele dehan katak, ida-ne’ebé boot liu iha besik tinan lima ikus ne’e nia laran. 

Ba kreximentu ne’ebé maka rejista ona, aumentu husi konsumu públiku no konsumu privadu kontribui maka’as, no ami prevee katak, iha tinan 2019, konsumu públiku reprezenta kuaze US$ millaun 971 (dolar amerikanu millaun atus sia hitunulu-resin-ida) no konsumu privadu reprezenta kuaze US$ millaun 1.054 (dolar amerikanu millaun rihun ida limanulu-resin-haat).

Kompara ho tinan hirak liubá, bele haree katak valór husi konsumu públiku no privadu, ne’ebé mak prevee ba iha finál 2019 nian, maka konsumu hirak ne’ebé boot liu, ne’ebé rejista dezde tinan 2016 no reprezenta ona, kompara ho 2018, kreximentu ida kuaze US$ millaun 124 (dolar amerikanu millaun atus ida ruanulu-resin-haat).

Investimentu ne’e mós kontribui ona, ho forma pozitiva, ba kreximentu husi ita-nia Produtu Internu Brutu (PIB) real, no ita prevee katak iha 2019 investimentu sei reprezenta kuaze US$ millaun 544 (dolar amerikanu millaun atus lima haatnulu-resin-haat), no husi valór ida-ne’e, US$ millaun 147 (dolar amerikanu millaun atus ida haatnulu-resin-hitu) refere ba investimentu privadu no US$ millaun 397 (dolar amerikanu atus tolu sianulu-resin-hitu) refere ba investimentu públiku. 

Valór totál husi investimentu ne’ebé prevee, ne’ebé halo tiha ona durante tinan 2019 ninia valór hanesan ho sira ne’ebé maka rejista ona iha 2017, dook husi US$ millaun 653 (dolar amerikanu millaun atus neen limanulu-resin-tolu) ne’ebé investe ona iha 2016

Maske nune’e, no detalle ida-ne’e relevante tebes, investimentu públiku iha 2016 hamutuk maka totál US$ millaun 527 (dolar amerikanu millaun atus lima ruanulu-resin-hitu) ne’ebé maka reprezenta kuaze 80,7% (porsentu ualunulu vírgula hitu) husi valór totál investimentu nian, no investimentu privadu fixa ona iha US$ millaun 126 (dolar amerikanu millaun atus ida ruanulu-resin-neen), ne’ebé maka reprezenta maizumenus porsentu 19,3% (porsentu sanulu-resin-sai vírgula tolu) husi valór totál investimentu nian.

Maibé, durante tinan ikus ne’e, investimentu privadu sa’e, kompara ho tinan 2016, kuaze US$ millaun 21 (dolar amerikanu millaun ruanulu-resin-ida), ne’ebé reprezenta kuaze 27% (porsentu ruanulu-resin-hitu) husi valór totál investimentu ne’ebé hala’o ita-nia ekonomia. Ida-ne’e hakarak hatete katak, iha sorin ida, kreximentu husi investimentu privadu, kompara ho tinan 2016, reprezenta kuaze US$ millaun 20 (dolar amerikanu millaun ruanulu), iha sorin seluk, kompara ho tinan 2018, kreximentu husi investimentu privadu estimadu maizumenus US$ millaun 77 (dolar amerikanu millaun hitunulu-resin-hitu).

Aleinde kontribui pozitivamente ba kreximentu husi ita-nia Produtu Internu Brutu (PIB) real, evolusaun pozitiva ne’ebé rejista ona iha nivel konsumu privadu no investimentu privadu reflete mós konfiansa ne’ebé maka família no empreza sira iha ba ita-nia ekonomia no ba kontinuasaun husi kreximentu ekonomia ne’e rasik. 

Maske sinál no rezultadu pozitivu sira ne’ebé maka ha’u iha oportunidade atu hato’o, Governu hanoin katak iha nesesidade atu adota medida hirak-ne’ebé dudu ita-nia setór esportadór, hodi garante katak setór ne’e sai importante liután ba ita-nia Produtu Internu Brutu (PIB) real.

Maske rezultadu pozitivu sira ne’ebé alkansa ona iha domíniu investimentu privadu nian, Governu hatene katak Estadu kontinua sai implusionadór prinsipál ba kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku, no katak Estadu sei kontinua hanesan responsavel hodi asegura asesu ba justisa, ba inkluzaun sosiál, ba dame no toleránsia, ba protesaun ba grupu sosiál sira ne’ebé vulneravel liu, ba igualdade oportunidades no ba igualdade jéneru nian.

Governu, tanba iha determinasaun boot atu kumpre obrigasaun polítika no konstitusionál sira ne’ebé kompete ba Estadu, hakarak fó kontinuidade ba ezekusaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu PED tinan 2011-2030 no ba Roteiru 2030 kona-ba implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS), hodi mobiliza, ba efeitu ne’e, setór sira ne’ebé dinámiku liu husi ita-nia sosiedade, no mós hodi kumpre meta sira ne’ebé Governu propoin iha ninia Programa ba lejizlatura ne’e, atubele alkansa dezenvolvimentu no moris-di’ak populasaun nian sira.  

Governu hatene katak implementasaun husi estratéjia sira ne’ebé prevee iha dokumentu hirak-ne’e, no konkretizasaun husi objetivu sira ne’ebé defende iha dokumentu sira-ne’e, depende, liuliu, ba vontade polítika órgaun soberania sira nian. Maibé, iha konviksaun katak susesu implementasaun ne’e sei depende mós ba mobilizasaun husi ita-nia sidadaun sira, husi ita-nia komunidade lokál sira no husi ita-nia empreza sira. 

Konstrusaun nasaun ida ne’ebé próspera, justa no perfeita liután depende ba ita-nia kapasidade atu envolve maka’as liután iha prosesu dezenvolvimentu nasionál nian ne’ebé la’o hela, maibé depende mós husi kapasidade ne’ebé ita iha hodi envolve sidadaun hotu-hotu iha prosesu ne’e, hodi garante katak laiha timoroan ida maka husik ba kotuk iha asesu ba benefísiu sira ne’ebé fó husi dezenvolvimentu ita-nia rai doben, maibé mós katak laiha ema ida mak eskluidu husi responsabilidade atu ajuda harii ita-nia Repúblika ne’e nia prezente no nia futuru.

Ho de’it esforsu husi ema hotu no ho fahe rezultadu ba ema hotu de’it, mak ita bele mehi hodi harii nasaun ida ne’ebé rika, próspera, metin no fraterna liután, ne’ebé bele valoriza potensiál ida-ne’ebé mak importante liu ne’ebé nasaun ne’e iha, maka ninia sidadaun sira.

Tanba ne’e, importante tebes ba ita atu kontinua haree liu ba iha valorizasaun potensiál umanu husi ita-nia Povu, hodi reforsa nia nivel literasia no hodi aumenta nia kompeténsia profisionál sira, atu nune’e hasae ninia oportunidade hodi konkista serbisu ne’ebé dignu.

Importante mós, atu hasa’e setór privadu no kooperativu sira, liuliu ninia kapasidade investimentu nian no kriasaun rikeza, liuliu liuhusi asesu ba kréditu ida-ne’ebé fasil liu, hodi halo ninia dinámika sei la depende liu ba despeza públika no hodi hasa’e ninia kapasidade kriasaun empregu ne’ebé barak no di’ak liután, liuliu ba jerasaun foun Timor nian, ne’ebé maske kualifikada no kompetente liu, ne’ebé hasoru problema boot tebes, maka dezempregu.  

Presiza mak atu reforsa koezaun husi ita-nia territóriu, hodi hamenus diferensa ne’ebé eziste entre meiu rurál no meiu urbanu no entre sidade Dili no munisípiu sira seluk ita-nia nasaun nian, hodi garante asesu sidadaun hotu-hotu nian ba benefísiu sira husi kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku, la haree ba sira ho sira-nia família hela iha ne’ebé, no hodi kria kondisaun ba sira rasik, liuhusi sira nia serbisu ka sira nia negósiu, bele kontribui ba kreximentu rikeza nasaun nian.

Urjente tebes atu hametin meiu apoiu no protesaun sosiál sira ba grupu sosialmente vulneravel tebes, ho hanoin atu garante no promove dignidade ba timoroan sira hotu ne’ebé, tanba limitasaun fízika, kognitiva ka tanba idade avansada, laiha kapasidade atu fornese sira-nia meiu subsisténsia rasik ho kondisaun ne’ebé satisfatória. 

Governu hatene duni katak ita-nia povu ezije intervensaun determinada husi ita-nia parte ne’ebé, liuhusi orsamentu ida ne’ebé realista, bele permite atu foti asaun ne’ebé bele hatán ba objetivu ne’ebé labele adia tan no, ho forma hanesan, bele hatán ba problema ne’ebé sidadaun sira sente, kona-ba asesu ba bee moos no saneamentu, via komunikasaun ne’ebé maka di’ak liu, estabelesimentu sira ba prestasaun kuidadu saúde ne’ebé di’ak-liu no estabelesimentu eskolár no pré-eskolár sira ne’ebé di’ak-liu, nune’e mós kona-ba asesu ba oportunidade empregu ka negósiu ne’ebé boot no di’ak-liu. 

Nune’e, no atu armoniza nesesidade hodi hatán ba nesesidade urjente ita-nia povu nian ho nesesidade atu garante respeitu ba rekomendasaun sira ne’ebé maka komisaun parlamentár oioin formula ona relasiona ho proposta orsamentál ba tinan 2020 nian, Governu aprezenta ona, ba diskusaun no aprovasaun husi Parlamentu Nasionál, proposta Orsamentu Jerál Estadu ida ba tinan 2020 nian ho despeza estimada hamutuk US$ millaun 1.668 (dolar amerikanu millaun rihun ida atus neen neenulu-resun-ualu) no reseita estimada hamutuk dolar US$ millaun 1.765 (dolar amerikanu millaun rihun ida atus hitu neenulu-resin-lima)

Relasiona ho orsamentu despeza nian, Governu propoin ba Parlamentu Nasionál katak husi US$ millaun 1.668 (dolar amerikanu millaun rihun ida atus neen neenulu-resin-ualu): dolar US$ millaun 235,6 (dolar amerikanu millaun atus rua tolunulu-resin lima, rihun atus neen) sei aloka ba kategoria “salárius no vensimentus”; US$ millaun 582,3 (dolar amerikanu millaun atus lima ualunulu-resin-rua, rihun atus tolu) sei aloka ba kategoria “Beins no Servisus”; US$ millaun 329,7 (dolar amerikanu millaun atus tolu ruanulu-resin-sia, rihun atus hitu) sei aloka ba kategoria “Transferénsias Públikas”; US$ millaun 31,5 (dolar amerikanu millaun tolunulu-resin-dai, rihun atus hitu) sei aloka ba kategoria “Kapitál Menor”; no US$ millaun 488,8 (dolar amerikanu millaun atus haat ualunulu-resin-ualu, rihun atus ualu) sei aloka ba kategoria “Kapitál Dezenvolvimentu”.

Relasiona ho orsamentu reseita nian, Governu hakarak atu hetan autorizasaun husi Parlamentu Nasionál atu transfere osan ho montante US$ millaun 996,5 (dolar amerikanu millaun atus sia sianulu-resin-neen, rihun atus lima) husi Fundu Petrolíferu ba konta Orsamentu Estadu nian, no husi valór sira-ne’e, US$ millaun 536,8 (dolar amerikanu millaun atus lima tolunulu-resin-neen, rihun atus ualu) la ultrapasa Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE) ba fundu ne’e, no US$ millaun 459,7 (dolar amerikanu millaun atus haat limanulu-resin-sia, rihun atus hitu) ne’ebé sei transfere aas liu husi Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE).

Maibé, ha’u hakarak asegura katak montante transferénsia husi fundu petrolíferu aas liu husi Rendimentu Sustentavel Estimadu (RSE), menus duke montante despeza kategorizada hanesan “Kapitál Dezenvolvimentu”, ne’ebé relasiona ho investimentu sira ba tempu naruk, ne’ebé bele hatán ba nesesidade infraestrutura país nian, la’ós de’it ba jerasaun timoroan atuál, maibé mós ba jerasaun futura sira nian, nune’e mós ba nesesidade dinamizasaun no diversifikasaun ekonómika país nian ba médiu no prazu naruk.

Kona mós ba orsamentu reseita nian, Governu prevee atu simu US$ millaun 433,9 (dolar amerikanu millaun atus-haat tolunulu-resin-tolu, rihun atus-sia) husi reseita la’ós-petrolífera; US$ millaun 7,5 (dolar amerikanu millaun hitu, rihun atus-lima) husi doasaun; no US$ millaun 73 (dolar amerikanu millaun hitunulu-resin-tolu) husi rezultadu kontratasaun empréstimu nian sira.

Ikusliu, no ho konsiderasaun katak grau ezekusaun husi Orsamentu Jerál Estadu liubá, ne’ebé atinje ona 88,2% (porsentu ualunulu-resin-ualu vírgula rua), Governu prevee katak sei transfere ba orsamentu foun, saldu hamutuk US$ millaun 254,3 (dolar amerikanu millaun atus-rua limanulu-resin-haat, rihun atus-tolu).

Proposta orsamentál ne’ebé sai hanesan objetu debate ne’ebé ohin hahú, bazeia ba dokumentu ne’ebé aprezenta ona ba Parlamentu Nasionál, iha loron 15 fulan-outubru tinan 2019, no ajusta ona tuir rekomendasaun sira ne’ebé jenerikamente formula ona husi komisaun parlamentár oioin kona-ba proposta orsamentu ne’ebá nian, durante fulan-outubru no fulan-novembru liubá. 

Hanesan iha okaziaun liubá, ha’u iha oportunidade atu hateten ba Kámara ida-ne’e, katak kaer ukun nu’udar ezersísiu ida rasik ne’ebé kompleksu no ezijente, ne’ebé obriga responsavel públiku sira hodi fotu desizaun sira, liuliu desizaun sira ne’ebé liga ho uzu osan públiku nian, ne’ebé maske la satisfás ema hotu nia hakarak, tenke buka atu serve interese públiku ka interese jerál ita-nia Komunidade Nasionál.

Atu halo-tuir entendimentu ida-ne’e, no atu atinje meta no objetivu sira ne’ebé trasa ona iha nia Programa ba lejizlatura ida-ne’e, maka Governu estabelese ona, ba tinan fiskál ne’e, prioridade ka eixu estratéjiku sira asaun nian hamutuk lima, matadalan ba desizaun nian kona-ba alokasaun rekursu sira, atubele hala’o investimentu públiku sira, liuliu: (1) kapitál sosiál – moris-di’ak sosiál, protesaun sosiál no sidadania; (2) dezenvolvimentu ekonómiku – investimentu iha ekonomia no finansas públikas nasaun nian; (3) melloria konektividade nasionál; (4) konsolidasaun no reforsu kona-ba defeza, seguransa no relasoins esternas; (5) konsolidasaun no reforsu kona-ba justisa, demokrasia no direitus umanus. 

Entre medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin ba Parlamentu Nasionál ba tinan fiskál ne’e, kona-ba kapitál sosiál – moris-di’ak sosiál, protesaun sosiál no sidadania, onra ida mai ha’u atubele destaka alokasaun hamutuk:

  • US$ millaun 4,9 (dolar amerikanu millaun haat, rihun atus-sia) ne’ebé destina ba akizisaun medikamentu sira hodi hadi’a kualidade servisu saúde nian sira, ne’ebé presta iha nasaun ne’e;
  • US$ millaun 91,4 (dolar amerikanu millaun sianulu-resin-ida, rihun atus-haat) ne’ebé destina ba pagamentu pensaun sira no harii uma ba veteranu sira;
  • US$ millaun 41,3 (dolar amerikanu millaun haatnulu-resin-ida, rihun atus-tolu) ne’ebé destina atu selu responsabilidade sira Estadu nian ne’ebé liga ba rejime kontributivu no naun-kontributivu;
  • US$ millaun 15,2 (dolar amerikanu millaun sanulu-resin-lima, rihun atus-rua) ne’ebé destina ba provizaun kona-ba pensaun sira ba funsionáriu públiku efetivu sira ho rejime kontributivu;
  • US$ millaun 4,3 (dolar amerikanu millaun haat, rihun atus-tolu) ne’ebé destina atu fó apoiu ba eventu desportivu no atividade oin-oin ba foin-sa’e sira durante tinan ne’e nia laran;
  • US$ rihun 800,000 (dolar amerikanu rihun atus-ualu) ne’ebé destina ba atribuisaun subsídiu sira ba eskola privada no eskola C.A.F.E. sira;
  • US$ rihun 500,000 (dolar amerikanu rihun atus-lima) ne’ebé destina ba programa sira empregu nian;
  • US$ millaun 3,2 (dolar amerikanu millaun tolu, rihun atus-rua) ne’ebé destina hodi hola meza, kadeira no komputadór sira ba eskola hotu-hotu.
  • US$ millaun 1,7 (dolar amerikanu millaun ida, rihun atus-hitu) ne’ebé destina hodi hola ambulánsia sira, veíkulu polivalente no veíkulu operasionál sira atu apoia atividade monitorizasaun no avaliasaun nian, 
  • US$ millaun 61 (dolar amerikanu millaun neenulu-resin-ida) ne’ebé destina ba konstrusaun postu saúde no klínika sira.

Entre medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin ba Parlamentu Nasionál ba tinan fiskál ida-ne’e, kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku – investimentu ekonomia no finansas públikas país nian, ha’u sei destaka alokasaun hamutuk:

  • US$ millaun 166,4 (dolar amerikanu millaun atus ida neenulu-resin neen, rihun atus haat) ne’ebé destina hodi selu kombustivel no manutensaun jeradór elétriku sira iha Hera no Betanu, no ne’ebé inklui manutensaun ba torre tranzmisaun elétrika no ba subestasaun iha lokalizasaun esensiál hitu;
  • US$ millaun 2,1 (dolar amerikanu millaun rua, rihun atus ida) ne’ebé destina ba partisipasaun Timor-Leste nian iha Expo Dubai;
  • US$ millaun 1 (dolar amerikanu millaun ida) ne’ebé destina ba Eventu Internasionál husi Komunidade País Lian Portugés (CPLP) no ba edisaun dasanuluk-resin-rua husi Jogu Desportivu CPLP nian ne’ebé sei realiza iha tinan 2020 iha Timor-Leste; 
  • US$ millaun 63,8 (dolar amerikanu millaun neenulu-resin tolu, rihun atus ualu) ne’ebé destina atu investe iha dezenvolvimentu Timor Gap nian;
  • US$ millaun 22,6 (dolar amerikanu millaun ruanulu-resin-rua, rihun atus neen) ne’ebé destina hodi fó apoiu ba Autoridade Nasionál Petróleu no Minerais (ANPM), Timor Gap no Institutu Petróleu no Jeolojia (IPG), atu nune’e bele asegura katak Timor-Leste benefisia másimu husi ninia rekursus naturais rasik;
  • US$ millaun 4,0 (dolar amerikanu millaun haat) ne’ebé destina atu rekapitaliza Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL) no atu selu taxa servisu husi banku ne’e;
  • US$ millaun 1 (dolar amerikanu millaun ida) ne’ebé destina atu rekapitaliza Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste;
  • US$ millaun 1 (dolar amerikanu millaun ida) ne’ebé destina hodi fó subsídiu ba grupu kooperativa sira;
  • US$ 250,000 (dolar amerikanu rihun atus rua, limanulu) ne’ebé destina hodi apoia kapitál ba feto rurál sira ho objetivu hodi promove emprezariadu femininu;
  • US$ millaun 4,0 (dolar amerikanu millaun haat) ne’ebé destina hodi sosa ekipamentu informátiku ba sentru back-up dadus nian ida, ekipamentu raiu-X no detetór metál sira;
  • US$ millaun 3,4 (dolar amerikanu millaun tolu, rihun atus haat) ne’ebé destina hodi sosa veíkulu pezadu sira;
  • US$ millaun 238,3 (dolar amerikanu millaun atus rua tolunulu-resin ualu, rihun atus tolu) ne’ebé destina ba Fundu Infraestrutura, liuliu, ba konstrusaun sentru formasaun exelénsia ida.

Entre medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin ba Parlamentu Nasionál ba tinan fiskál ida-ne’e, kona-ba melloria konektividade nasionál, ho onra, ha’u sei destaka alokasaun ne’e hamutuk:

  • US$ millaun 31,1 (dolar amerikanu millaun tolunulu-resin-ida, rihun atus ida) ne’ebé destina ba fundu kontrapartidas, ne’ebé inklui despeza sira atu sosa naviu sira hodi patrulla fronetira marítima sira no sosa ferry Nakroma II;
  • US$ millaun 3,0 (dolar amerikanu millaun tolu) ne’ebé destina ba provizaun foun sira ba aviasaun sivíl.

Entre medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin ba Parlamentu Nasionál ba tinan fiskál ida-ne’e, kona-ba konsolidasaun no reforsu ba defeza, seguransa no relasaun esterna sira, ha’u sei destaka alokasaun hamutuk:

  • US$ millaun 2,8 (dolar amerikanu millaun rua, rihun atus ualu) ne’ebé destina ba pagamentu kuota iha instituisaun internasionál sira;
  • US$ millaun 1,5 (dolar amerikanu millaun ida, rihun atus lima) ne’ebé destina ba sekretariadu G7+ nian;
  • US$ rihun 800,000 (dolar amerikanu rihun atus ualu) ne’ebé destina hodi fó apoiu finanseiru internasionál;
  • US$ millaun 1,8 (dolar amerikanu millaun ida, rihun atus ualu) ne’ebé destina atu sosa ekipamentu sira protesaun no komunikasaun nian ba Ministériu Defeza nian;
  • US$ rihun 800,000 (dolar amerikanu rihun atus ualu) ne’ebé destina atu sosa ekipamentu protesaun nian ba Polísia Nasionál Timor-Leste;
  • US$ rihun 900,000 (dolar amerikanu rihun atus sia) ne’ebé destina ba rekrutamentu membru foun 600 (atus neen) ba Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL). 

Ikus-liu, entre medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin ba Parlamentu Nasionál ba tinan fiskál ne’e, kona-ba konsolidasaun no reforsu justisa, demokrasia no direitus umanus, ha’u iha onra atu destaka alokasaun hamutuk:

  • US$ millaun 6,0 (dolar amerikanu millaun neen) ne’ebé destina atu fó subsídiu ba partidu polítiku sira no nune’e kontinua hakbiit prosesu demokrátiku iha Timor-Leste;
  • US$ millaun 4,0 (dolar amerikanu millaun haat) ne’ebé destina ba konstrusaun igreja Bekora no Aimutin, nune’e mós ba Templu Protestante sira, no mós, atu fó apoiu ba Organizasaun Naun Governamentál sira (ONG); 
  • US$ millaun 1,7 (dolar amerikanu millaun ida, rihun atus-hitu) ne’ebé destina atu fó subsídiu ba Radiotelevizaun Timor-leste (RTTL) no ba Tatoli - Ajénsia Notisioza Timor-Leste.

Ha’u hakarak aproveita biban ida-ne’e atu apela mós ba apoiu Parlamentu Nasionál ba medida orsamentál sira ne’ebé Governu propoin kona-ba atu hakle’an prosesu desentralizasaun administrativa, liuhusi alokasaun hamutuk:

  • US$ millaun 3,0 (dolar amerikanu millaun tolu) ne’ebé destina atu prienxe vaga sira ne’ebé ezistente iha mapa pesoál husi Autoridade Munisipál no Administrasaun munisipál sira; no hamutu. 
  • US$ millaun 9,4 (dolar amerikanu millaun sia, rihun atus haat) ne’ebé destina atu fó apoiu ba projetu oin-oin ne’ebé Autoridade Munisipál no Administrasaun Munisipál sira promove, liuliu iha ámbitu Planu Dezenvolvimentu Integradu Munisipál (PDIM).

Governu kontinua halo tuir kompromisu polítiku no konstitusionál atu implementa desentralizasaun administrativa, no, ba ida-ne’e, define ona kalendáriu ida, iha ne’ebé prevee katak durante tinan ne’e sei hahú prosesu avaliasaun ida kona-ba ezisténsia kondisaun mínima atu estabelese autarkia munisipál sira.

Medida orsamentál sira ne’ebé ha’u foin hato’o ho forma badak reflete loloos esforsu ne’ebé Governu halo ona atu dezenvolve proposta orsamentál ida ba tinan fiskál ne’e, ne’ebé bele estabelese ekilíbriu nesesáriu no kompromisu entre kumprimentu ba objetivu programátiku sira no, iha tempu hanesan, fó atensaun loloos ba preokupasaun sira Parlamentu Nasionál nian kona-ba sustentabilidade husi fundu petrolíferu no kualidade despeza públika nian.

Loos duni katak, Governu hakarak atu hetan rekursu finanseiru sira ne’ebé boot liu, atubele iha kapasidade ida ne’ebé boot liu hodi promove moris-di’ak no kualidade moris husi família timóroan sira, no mós atu dinamiza ita-nia setór produtivu nasionál. Maibé, konxiente kona-ba importánsia atu fó orsamentu ida ba Estadu, ne’ebé bele garante ninia atividade finanseira, ho tempu ne’ebé lais no posivel, Governu hato’o proposta orsamentál ida-ne’ebé konservadora liu, ho konviksaun katak, bele hatán ba nesesidade imediata sira iha ita-nia setór ekonómiku no sosiál no sei halibur kondisaun hirak ne’ebé nesesária atu hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasionál no promulgasaun husi Prezidente Repúblika.

Hanesan baibain, dokumentu ne’ebé ohin ha’u, ho onra boot, hato’o ba imi, Exelénsia sira, maka dokumentu ida ne’ebé bele hadi’a no aperfeisoa, prosesu sira-ne’ebé bele alkansa de’it liuhusi diálogu ida ne’ebé pozitivu no produtivu entre Membru sira husi ha’u-nia Governu no ilustres Deputadus Parlamentu Nasionál sira hotu, durante loron hirak tuirmai.  

Ha’u fiar-metin nafatin katak, Governu no Parlamentu, hamutuk, sei bele debate no hetan solusaun konkreta sira hodi hatán ba problema reál sira husi ita-nia sidadaun sira, hodi impulsiona ita-nia ekonomia no hodi konsolida ita-nia demokrasia.

Hanesan iha tempu uluk, liuhusi uniaun no mobilizasaun Timoroan hotu-hotu de’it maka ita bele manán dezafiu dezenvolvimentu nian no husik hela ba jerasaun sira tuirmai Nasaun ida ne’ebé próspera, justa no solidária ba Timoroan sira hotu.

Ba Timor-Leste ida-ne’ebé modernu, dezenvolvidu no prósperu liután!

Na’i Maromak haraik bénsaun mai ita-hotu!

Obrigadu barak.

 

Tempotimor (Dili)- Governu liuhusi Ministériu Defeza no Seguransa sei estuda hela proposta rua husi nasaun estranjeiru ne'ebé atu oferese aviaun inklui instala Forsa Aereo Timor-Leste. 

Tempotimor (Díli)-Kondisaun postu seguransa iha area fronteira Timor Leste ne’ebé la favoravel fó mós impaktu ba imajen nasaun nian, tan ne’e autoridade Zona Ekonomia Espesial Sosial Merkadu koordena ho Ministériu Defeza no Seguransa hodi bele buka solusaun.

Tempotimor (Díli)- Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativu Oekusi-Ambenu (REAOA), José Luis Guterres, sei hamutuk Admimistradór Munisípiu Dili hodi haree hamutuk ba estatutu Ataúru.

Page 5 of 6
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter