Login to your account

Username *
Password *
Remember Me
Tempotimor (Dili) – Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru (KM) aprova proposta deliberasaun husi Ministru Obras Públika (MOP), kona-ba alterasaun kontratu ho kompaña China Wu Yi Co.Ltd hodi halo reabilitasaun ba estrada iha sidade Dili.
Tempotimor (Dili) – Oitavu governu Konstusional ofisialmente aprova rezolusaun ba nomeasaun Kay Rala Xanana Gusmão nu'udar reprezentante ekonómia azul iha Timor-Leste, ne'ebé Nasoens Unidus hahú dezenvolve ona.

Tempotimor (Dili) – Planu Ministériu Turizmu ba tuir Expo Dubai ho orsamentu millaun $2, hetan kritika husi deputadu Joaquim do Santos ‘Borluli’.

Deputadu husi bankada oposizaun ne'e dehan, planu ida ne'e so para gasta de'it osan. Tanba turizmu rai-laran la dezenvolve.

"Ita ba rai liur kanta. Maibé, rai laran la halo buat ida. Se mak atu mai vizita Timor? Fatin turizmu relijiozu iha Ramelau, Matebian, Soibada no turizmu komunitaria sira hanesan Marobo, nusa ita la dezenvolve ho diak, para atria ema mai no produs osan?" dehan Borluli ba jornalista sira iha resintu Parlamentu Nasionál, Segunda (02/12/19).

Borluli afirma, loloos antes atu ba halo promosaun iha rai liur, iha rai laran tenke halo ona buat ruma. Agora, tuir Borluli, iha rai laran mamuk hela, ba rai liur mós kanta mamuk dei't.

Deputadu ne'e akresenta, turizmu iha rai seluk hatama osan. Maibé, iha Timor oin seluk fali. Turizmu gasta osan dei't.

"Ita bele ba halo pameran iha liur. Maibé, iha rai laran mós tenke halo buat ruma. Agora, iha rai laran nunka book sasan ruma, oinsá mak ema bele mai hatama osan," tenik Borluli.

Nia rekoñese, fatin turizmu sira iha rai laran ne'e, parte Igreja mak halo. La'ós governu mak halo. Tanba ne'e, presiza dezenvolve uluk buat ruma iha rai-laran, hafoin ba halo promosaun iha rai liur.  Sei lae, nia dehan, para atu gastu osan de'it.

Tempotimor (Dili) – Vigariu Jerál Episkopál Dioseze Metropolitan Dili, Padre Juvito do Rego konsidera Governu nia pozisaun ne'ebé kontratu asesór barak, hanesan moras kolonializmu ne'ebé seidauk lakon husi Timor-Leste.

"Ha'u lahatene, ita hanesan moras kolonializmu ne'ebé mak la remata iha ita nia vida. Kuandu iha asesoria demais ne'e, nova forma de kolonializasaun mental psikolojika. Ita nunka liberta ita nia an.  Husik povu ne'e livre," afirma Amu Juvito iha Palásiu Prezidensiál Bairru-pite hafoin partisipa iha serimonia entrega Colar de Ordem, Sexta (22/11/19).

Nia dehan, povu ne'e povu livre. Ne'ebé lalika hanehan. Sei hakarak aprende, tenke investe ba timoroan sira. Haruka ba eskola atu mai desenvolve Timor-Leste.

"Halo partidu, depois to'o ikus ita ba tau ema sira ne'ebé ukun ne'e, ema ne'ebé kompetensia no kapasidade laiha mós  tuur iha ne'ebá," nia tenik.

Tuir Amu Juvito, uza asesór kuandu nesesidade bo'ot tebes no haree katak ida ne'e, timoroan labele halo ona. Maibe, nia dehan, kuandu timoroan bele halo, la presiza alerjia ho maluk timoroan ou tauk tanba balun matenek liu. Ou tauk hodi bolu asesór sira iha liur mai tanba hatene liu.

“Sentimentu nasionalismu no patriotismu ne'e iha ne'ebé? Atu harii rai ida ne'e ho forma kolonializmu foun, ne'e ha'u  la konkorda. Ha'u hanoin maski  ita beik demais, beik demais maibé ita la presiza asesoria ida barak demais," nia esplika.

Tempotimor (Dili) - Lista asesor ne’ebé Ministériu Finansas (MF) haruka ba Parlamentu Nasional (PN) nakonu ho konfuzaun, tanba kargu ne’ebé loloos la konsidera nu’udar asesor tama hotu iha lista refere.

Tempotimor (Dili) – Presidente RAEOA-ZEESM, José Luis Guterres husu tan tempu ba tribunál iha Coimbra (Portugál), hodi bele rezolve ró-ahi Haksolok.

“Ha'u halo ona enkontru ho advogadu, para bele foti desizaun ruma hodi rezolve problema ró-ahi Haksolok. Tanba, problema ne'e mai kleur ona. Hahú kedas bainhira ita asina kontratu ida ke ladún hatene empreza nia istória ne'e,” informa Lugu ba jornalista hafoin sorumutu ho SECOMS iha Palásiu Governu, Tersa (19/11/19).

Hatán kona-ba deadline dia 19 Novembru 2019, nu'udar loron ikus ba Governu TL hodi resposta karta husi Tribunál Coimbra? “Ha'u sei presiza tempu. Tanba ha'u ema foun no foin mak hetan tomada pose,” Lugu hatán.

Lugu mós dehan, presiza estuda tan matéria husi problema ró-ahi ne'e, ho nune'e iha desizaun ikus labele fo impaktu ba estadu TL no nia povu rasik.

"Ohin loron, kuaze todo dia, hau hetan malu ho advogadu sira RAEOA nian no advogadu husi Konsellu Ministru para buka dalan ida, hodi husu tempu tan. Tanba, ami foin to'o tempu para estuda didiak ho situasaun ida ne'e. Ho nune'e, bele foti desizaun labele iha kustu adisionais ba ita nia estadu," nia hatutan.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Parlamentu Nasionál Arão Noe de Jesus Amaral lamenta ho akontesimentu ahi mate durante oras haat nia laran iha Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, Komoro, iha Sabadu (16/11).

Prezidente PN ne’e lamenta tanba ahi mate iha meiudia bainhira aviaun sira atu tuun iha aeroportu Komoro.

"Ha'u haree ida ne'e grave, tanba Aeroportu Internasional Nicolau Lobato mak odamatan ba sirkulasaun ema nian, depois ita hatene katak aviaun sempre mai iha oras meudia nian, depois ahi mate loos iha oras meudia nian," dehan Arão iha PN, Segunda (18/11/19).

Tuir Prezidente PN ne’e, loloos problema ne’e labele akontese iha Aeroportu Komoro tanba sistema elestrisidade iha ona.

Arão dehan, presiza tau atensaun maka’as ba fatin sira hanesan Aeropotu, portu no postu sira iha fronteira, tanba husi fatin sira ne'e mak bele detekta ema-nia dokumentus no sasan sira ne'ebé tama no sai, liu-liu kona-ba droga.

"Tuir loloos labele akontese, tanba ita iha ona sistema eletrisidade ne'ebé estabelese tiha ona, depois iha aeroportu mós prepara rezerva par iha koneksaun, kuandu ida mate ida fali lakan kedas, tanba fatin sira hanesan ne'e presiza tau atensaun maka'as, hanesan aeroportu, portu sira inklui mós fronteira sira," dehan Arão.

Tan ne’e, Prezidente PN ne’e husu ba parte kompetente sira atu aranza jeradór balun hodi sai rezerva.

“Ho akontesimentu ne'e PN lamenta tebes, tanba ne'e ha'u husu ba ministru relevante no orgaun sira iha kraik, liu-liu funsionamentu iha aeroportu, presiza tau atensaun. Se bele karik aranza jeradór balun para rezerva," dehan nia.

Entretantu, hafoin kazu ahi mate iha aeroportu ne’e akontese no balun públika iha media sosial Facebook, mosu lamentasaun no kritika oioin husi públiku. Balun husu ba lideransa ministériu kompetente atu rezigna an tanba konsidera laiha kapasidade no inkompetente.

Tempotimor (Dili)-Primeiru Ministru Taur Matan Ruak deklara katak Timor Leste (TL) seidauk bele hamriik mesak bainhira laiha apoiu husi asesor internasional sira. Deklarasaun ida ne’e tuir akademista balun hatudu katak PM Taur minimiza kapasidade Timor-oan.

Xefe Governu Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP) Taur Matan Ruak deklara TL sei presiza nafatin prezensa husi asesor internasional sira.

Nia dehan, kondisaun ida ne'e laos akontese de’it iha TL iha Timor Leste maibé mós iha nasaun sira seluk ne'ebé iha ona esperensia.

"Tuir ha’u-nia haree ita-nia nasaun seidauk bele hamrik sem apoiu asesor internasional, ne'e iha ne'ebé de’it", dehan Taur iha Palasiu Prezidensial Bairopite, Kinta (07/11/19).

PM Taur hatete, TL seidauk bele sees an husi prezensa asesor internasionál no PM rasik mós labele halakon asesor internasional sira.

"Tinan 17 ita seidauk sees aan (husi asesor), ne'e laos ha’u foin tama ne'e mak ha’u halakon, ida ne'e seidauk bele, Pais barak mezmu iha esperensia barak mós presiza", nia hatete.

Iha fatin ketak, estudante fakuldade Siensia Sosial no Politika, Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), A. da Silva Ximenes deklara la satisfas ho deklarasaun PM Taur.

“PM ninia koalia ne’e hatudu momoos katak PM rasik la fiar nia aan no minimiza kapasidade Timor-oan sira nian,” dehan estudante ne’e.

Tuir nia, durante ne’e governu selu asesor internasional sira, liu-liu husi Portugal, ho osan boot maibé sira halo tan problema.

Tempotimor (Dili) – Primeiru Ministru Taur Matan Ruak deklara, bainhira polémika kona-ba Membru Governu (MG) na'in sia (9) labele rezolve, nia prontu atu ba Eleisaun Antesipada (EA).

Tempotimor (Dili) – Bankada opozisaun FRETILIN sadik Bankada Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP) atu hatama rekerimentu ba Komisaun Inkéritu Parlamentar (KIP) kona-ba Ró Haksolok para FRETILIN subskreve.

"Se imi dehan Ró Haksolok la mai, entaun ita sakrifika de'it estadu no osan estadu billaun $13 atu husik hela ka? Ha'u husu maluk Aliansa Mudansa ba Progresu hatama rekerimentu ba Komisaun Inkeritu Parlamentar (KIP) atu FRETILIN subskreve. Ita tenke hahú buka hatene prosesu kontratu inisiál ne'e. Kontratu konstrusaun ka kontratu kompra e venda ne'e, se mak halo ajustu direitu," deklara Prezidente Bankada FRETILIN, Aniceto Guterres iha plenária PN, Tersa (15/10/19).

Entretantu, Prezidente Komisaun C Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay ne'ebé trata asuntu Finansas Públika dehan, osan ne'ebé estadu Timor-Leste lakon ona ba Ró Haksolok hamutuk millaun $16.

"Kalkulasaun osan ne'ebé mak gastu ona ba konstrusaun Ró Haksolok hamutuk millaun $16, ne'ebé selu tiha ona %70 ba Ró Haksolok. Nune'e mós ba pontoens %50. Ami hakfodak haree pontoins tanba momentu ne'e ha'u la hatene saida mak pontoins. Maibé, bainhira ami haree besi boot hanesan ho Ró ne'e tolu," dehan Fernanda Lay.

Nia parte afirma katak, kontrusaun fízika ba Ró Haksolok iha ona %70, inklui autoriedade RAEOA halo ona pagamentu.

"Iha konstrusaun fízika ba Ró-ahi Haksolok rasik, to'o ona %70 no pagamentu rasik halo ona husi RAEOA, estaleiru ne'ebé kuaze %90 ba kustu totál kontrusaun ne'e. Maibé, konstrusaun Ró-ahi Haksolok la tama iha aset estadu Timor-Leste nian, hanesan estaleiru Atlantic igel ninian seidauk rejistu iha aset Timor-Leste nian," dehan Lay.

Page 6 of 7
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter