Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili)-Ministru Defeza no Seguransa (MDS) Fiomeno Paixão de Jesus hato’o tan kritika ba membru Polisia Nasionál Timor Leste relasiona ho situasaun seguransa ne’ebé kontinua la estavel.

Tempotimor (DILI) - Eis Ministru Defeza no eis Diretór Jeral Servisu Nasionál Intelijensia Cirilio Cristovão fila hikas ba Aman Maromak nia kadunan iha ospital Bros, Denpasa-Bali, Indonezia, iha 19.45 oras Indonezia.

Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus hatete, atu garante ba sistema Autoridade Marítima nian, presiza ideia husi liña ministeriál seluk, hodi bele hala'o kontrola iha tasi ho di'ak.

 

Nia dehan, Autoridade Marítima Nasionál (AMN) ne'e transversál. Entaun, presiza reuniaun ho ministeriu ne'ebé relevantes, komesa husi Finansas, Alfandega, Polísia, F-FDTL, Ministériu Defeza i Seguransa, Ministeriu Saúde, Ministeriu Transporte i Telekomunikasaun no seluk tan.

 

"Presiza tuur hamutuk para bele deskute hotu, para bele haree sistema ida ne'ebé di'ak, atu bele lori seguransa di'ak liu ba estadu. Tantu iha tasi laran no portu sira hotu para prinsipál lori buat hirak ne'e ba efikas," dehan MDS, Filomeno Paixão iha edifisiu Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Kaikoli, Kinta (17/10/19).

Ministru ne'e afirma, opsoens tolu ne'ebé atu deskute mak; Ida, Polísia Marítima ne'e tama fali ba komunidade militár nian. Rua, Polísia Marítima tama fali iha PNTL. Tolu, Polísia Marítima sai husi F-FDTL, tama fali iha Autoridade Maritima.

 

Nia hatutan, sistema Autoridade Maritima ne'e hakarak Komodor ida husi tasi mak komandu. Nune'e, nia bele maneja ou jere ema sira ne'ebé mai husi ministeriu sira seluk, para bele hetan informasaun kona-ba tasi nian, i isin moris para bele haree ba ameasa ka diskriminasaun ruma iha tasi laran.

 

"Durante ne'e, ita haree seguransa iha tasi laiha. Em vez entrega ba F-FDTL no PNTL ka entrega ba Autoridade Marítima. Tanba, Autoridade Maritima ne'e kaer Komponente Naval no Maritima," informa MDS ne'e.

 

Nia dehan forsa rua ne'e la'o hamutuk ho ró-ahi sai plataforma ida dei't bele ba kontrola iha tasi, i la'ós dei't iha tasi besik territorial, maibé, iha mós zona kosteru no ba ekonomia esklusivu.

 

Kona-ba portu, nia subliña, iha portu sei iha kapitaun portu no kapitaun ne'e sei koloka iha portu entrada iha Dili, Oe-cuse no seluk tan ne'ebé presiza.

 

"Tanba ne'e, presiza liña ministeriál sira tuur hamutuk para bele ema sira koloka iha ne'ebá, ne'e bele kontrola ró-ahi  no sasán sira ne'ebé tama mai. Nune'e,  ita garante ba servisu Autoridade Maritima nian efikas, efisiente no metin liu. Ida ne'e mak ita nia hakarak," tenik Paixão.

Tempotimor (Dili) – Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministrus (MEPKM), Hermenegildo Agusto Cabral Pereira informa, kona-ba sistema Autoridade Marítima Nasionál (AMN) ne'ebé sai matéria diskusaun iha Konsellu Ministru, Kuarta (16/10/19) iha Palásiu Governu, Dili.

Tuir MEPKM, Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno Paixao de Jesus rasik, aprezenta asuntu ida ne'e la'o durante tinan barak liubá kotuk no prosesu diskusaun mós la'o.

Governante ne'e afirma, iha diskusaun ne'e KM fó opsaun tolu ba Ministru Defeza no Seguransa hodi rona no hare pro no kontra. Nu fim KM rekomenda ba ministru defeza hodi kontinua halo abordazen ho entidades iha ita nia rain.

"Hodi hakle'an liután komprensaun iha ita nia setór defeza interiór, alfandega, elementu hotu-hotu ne'ebé integra iha setor ida ne'e bele intende kle'an ona, hodi filafali mai KM hodi simu aprovasaun final," esplika Agio Pereira.

Sistema Autoridade Marítima Nasionál konsidera mós tasi hanesan identifikasaun iha estratejia  nasionál  setór fundamentál ba dezenvolvimentu nasaun.

"Sei estuda mós kona-ba opsaun tolu ne'e ba Autoridade Marítima Nasionál (AMN), ho objetivu atu poteziar pozisaun geoestratejika nasionál ho jestaun ne'ebé efikaz husi valiozus rekursus ne'ebé  eziste iha espasu marítima no asumi responsablidade husi estadu kosteriu iha kapítulu seguransa marítima no protesaun iha meiu ambiente," deklara Agio.

Tempotimor (Dili) – Ministru Interiór (MI) interinu, Filomeno da Paixão de Jesus fó ona orientasaun ba Komando Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Faustino da Costa atu halo investigasaun kle'an ba pesoál Unidade Polísia Fronteira (UPF), iha Aeroportu Internasionál  Nicolau Lobato, Dili.  

Orientasaun husi MI interino ne'e, relasiona ho akontesementu ema sivíl motorizadu tenta atu xoke aviaun Sriwijaya Air, iha Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato, loron hirak liubá.  

"Ema ne'ebé tama ba aeroportu ne'e lisaun boot ida ba ita. Suspeitu oras ne'e la'o hela investigasaun. Ha'u dehan ona ba komandu PNTL katak, ha'u hakarak investigasaun sériu tebetebes ba UPF ne'ebé iha ne'ebá. Tanba saida mak ema bele tama liu. Ha'u fó prazu ba sira hodi aprezenta ba ha'u hodi ita deside," afirma Filomeno Paixão iha Palásiu Governu, Kuarta (16/10/19).

Ministru ne'e rekoñese, situasaun ne'e bele akontese tanba frazilidade husi parte seguransa iha aeroportu.

"Frazilidade seguransa. Ha'u bele dehan hanesan ne'e. Nia dehan, nia lanu no problema emosionais mak tama ba. Maibé, bele mós ema aproveita tama ba no sei ne'e halo nusa!. Ne'e ita nia naran no oin monu kedas iha nasaun sira seluk nia oin," dehan Filomeno.

Meno konfesa, nia preokupa tebes ho situasaun ne'ebé tuir nia hanoin, labele akontese.

"Ha'u mós preokupa tebetebes. Tanba ne'e, mak ha'u ko'alia ho komandu PNTL para hola médidas ne'ebé haforsa ita nia seguransa sira," nia afirma.

Alende ne'e, Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agustino da Silva mós husu parte seguransa atu halo investigasaun profunda ba akontesimentu ne'e.

"Ohin ha'u iha KM mós ko'alia kona-ba ida ne'e. Tanba ne'e, parte seguransa presiza halo investigasaun profunda liután. Tanba saida mak kazu ne'e bele akontese no motivu saida no se mak envolve iha laran," dehan MTK ne'e.

MTK husu parte hotu ne'ebé relevante, atu halo investigasaun kle'an atu nune'e bele hetan dadus ne'ebé loos, para nia parte mós bele informa filafali ba aviasaun hirak ne'ebé halo operasaun iha Timor-Leste.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN) Arão Noé de Jesus da Costa Amarál konsidera, akontesimentu ema sivíl ho motor ne'ebé bele tama iha área kampu aviasaun Internasionál Nicolau Lobato, nuudar problema boot ba Timor-Leste.

“Akontesimentu ne'e fó duvidas boot ba estranjeiru sira atu mai vizita Timor-Leste,” PPN hatete iha Parlamentu Nasionál, Tersa (15/10/19).

Nia dehan, loloos akontesimentu ne'e, labele akontese. Tanba, nia impaktu boot ba ema atus resin ne'ebé iha hela aviaun laran.

"Asuntu la'ós atu investiga dei't suspeitu. Maibé, investiga mós ema ida fó autorizasaun bele tama iha fatin ne'ebá. No tama husi ne'ebé?" PPN ne'e afirma.

Arão husu ba Ministru Interiór para bele fó atensaun no investiga seguransa sira iha aeroportu. Tanba saida mak husik joven ne'e, tama to'o iha área ne'ebé loloos nia labele tama no perigozu.

"Akontesimentu ne'e sai problema boot ba nasaun Timor-Leste. Satán ita nia kampu aviasaun ne'e internasionál.  La'ós aviaun iha timor dei't mak semo iha ne'ebá," esplika Arão.

Ba relasaun internasionál, tuir PPN, akontesimentu ne'e grave tebes. Tanba, halo ona duvidas boot  ba estranjeiru atu tama mai Timor-Leste, bainhira iha situasaun sira hanesan ne'e.

PPN ne'e subliña, tenke foti sansaun ba joven ne'ebe tama ba kampu aviazaun no investiga seguransa iha fatin ne'ebá. Nia dehan, seguransa sira tenke responsabiliza para iha future, labele akontese tan.

"Ba jestaun sira iha aeroportu, responsabiliza ba akontesimentu ne'e. Frakeza iha liña seguransa nian entaun presiza haforsa. Se lae duvidas ba estranjeiru sira atu mai vizita nasaun Timor-Leste," tenik PPN.

Tempotimor (Dili) - Tuir planu estratéjiku, F-FDTL sei halo konstrusaun ba Portu Hera. Liuliu portu ba Komponente Navál.

"Projetu ne'ebé atu halo konstrusaun ba Portu Hera ne'e, hodi haree nia transformasaun iha militár, husi referénsia no prevé kriasaun ba ponte kais no instalasaun, reparasaun, manutensaun no armazenamentu iha Komandu Navál no Autoridade Marítima Nasionál (AMN) Hera," dehan Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kuarta (02/10/19).

Governante ne'e afirma, nune'e iha rezolusaun ne'e mós atu halo konstrusaun ba Kuartél Komandu Navál no Autoridade Marítima Nasionál (AMN).

"Planu ne'e husi planu estratéjiku F-FDTL nian atu halo konstrusaun Portu Hera, nune'e Governante apresia ba rezolusaun ne'ebé atu hala'o servisu konstrusaun ne'e," tenik Agio.

Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus, propoin ona atu estabelese tan postus 30 kada tinan to'o 2023.

"Kona-ba postu nian, ita presiza tan postus 30 ba suku.  Tanba durante ne'e, Nova Zelândia mak halo ona postus 14. Entaun, daudaun ita presiza aumenta tan 30 postus. Maibé fahe ba postu hotu-hotu, no presiza tau postu iha fatin ida ne'ebé mak aktividade ilegais no konflitu sira la'o hela ba," dehan MDS iha Ministériu Interiór, Sesta (27/09/19).

Ministru afirma katak, polítika ne'ebé iha, presiza halo postu hamutuk 452. Maibé, tanba orsamentu menus, entaun kada tinan sei estabelese de'it postus 30.

"Ita sei halo postu hamutuk 452. Maibé ita nia osan ne'ebé limitadu, entaun kada tinan halo postu 30, hein katak to'o tinan 2023 bele halo hotu ona," afirma MDS.

Alende ne'e Ministru mós relata kona-ba konstrusaun ba edifísiu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian, ne'ebé sei hahú konstrusaun iha tinan oin mai ne'e.

"Konstrusaun ba edifísiu PNTL nian, hetan ona rezultadu pozitivu husi Konsellu Ministru atu tau osan millaun $2 resin. No konstrusaun tuir loloos konstrui ona iha tinan ne'e. Maibé, durante iha trimeste ikus ne'e adianta fali ba tinan oin hafoin hahú," Filomeno haktenik.

Tempotimor (Dili) – Ministru Interiór (MI) interinu, Filomeno da Paixão de Jesus hamutuk ho estrutura Ministériu Interiór nian, define lei orgánika tuir kargu sira ne'ebé iha ministériu refere.

"Lei orgánika ne'e, atu ko'alia ba kada departamentu hotu-hotu ne'ebé iha ministériu interiór nian. Inklui, defini kada diretór no diretora to'o iha departamentu nia papél ka servisu la'o oinsá. Depois mak kordenasaun ba liña vertikal nian," informa MI interinu iha edifísiu MI, Vila-Verde, Sesta (27/09/19).

Entretantu, Diretora Gabineti Asesoria Juridika MI, Domingas Maia Barros katak, orgánika tuan iha ona. Maibé, presiza la'o tuir orgánika foun ne'ebé iha.

"Antes ne'e MI iha ona orgánika. Tanba, dezde primeiru Governu mai to'o oitavu Goveru orgánika   eziste ona kada instituisaun ida-idak, hodi mudansa nafatin natureza servisu nian," haktuir Domingas.

Purtantu, nia dehan, estrutura iha MI ida agora mantein nafatin. Maibé, iha planu estratéjiku husi polítika VIII Governu nian atu planu ba vizaun longu prazu no mediu prazu nian.

Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus hatete, atu halo kontrolu ba fronteira tasi Timor, presiza iha lejislasaun ne'ebé rigór.

Tuir MDS ne'e, iha ona grupu ne'ebé halo hela estudu ho jurista sira no tékniku sira iha konsellu Ministru nian, hodi estuda kona-ba oinsá mak halo patrollamentu iha tasi ho ró no áero.

"Patrollamentu ba fronteira tasi ninian. Maibé, haree mós ba modalidade no lejislasaun ka dekreta lei ida, atu bele oinsá regula ba movimentu ilegál iha tasi ne'e. Austrália mak kaer ka ita mak kaer. Tanba ne'e, presiza konkordansia mós parte defeza Austrália nian para depois bele kaptura (atividade) ilegál  ne'e oinsa," informa MDS iha Palásiu Governu, Kinta (26/09/19).

Alende ne'e, Ministra Defeza Australia deklara ona katak atu implementa polítika ne'e iha Dezembru 2019. Maibé, depende ba lejislasaun.

MDS afirma, orsamentu ne'ebé atu aloka hodi hola transporte marítima no áero nian, ne'ebé atu halo kontrolu ba tasi Timor ne'e diretamente husi Konsellu Ministru ka Gabinete Primeiru Ministru.

Page 3 of 4
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter