Tempotimor (Dili) – Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS), Alexandrino Xavier de Araújo hatete, presiza elabora ideia husi nasionál no internasionál liuliu nasaun Austrália, Portugál no Indonézia para bele halo kompleta lei baze kona-ba Protesaun Sivíl, ne'ebé dadaun ne'e prepara hela.
Nia dehan, tan ida ne'e SEPS kria seminar internasionál ida atu bele fasilita ba elaborasaun ideia hotu-hotu, tantu nasionál no internasionál. Iha seminar ne'e, oradór sira mai husi Austrália, Portugál no Indonézia, inklui Ministru Defesa no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus.
"Presiza elabora hotu ideias hodi kompleta tiha, hafoin submete ba Konsellu Ministru i kontinua mós ba Parlamentu Nasionál," tenik Alexandrino.
Tempotimor (Dili) – Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministrus (MEPKM), Hermenegildo Agusto Cabral Pereira informa, kona-ba sistema Autoridade Marítima Nasionál (AMN) ne'ebé sai matéria diskusaun iha Konsellu Ministru, Kuarta (16/10/19) iha Palásiu Governu, Dili.
Tuir MEPKM, Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno Paixao de Jesus rasik, aprezenta asuntu ida ne'e la'o durante tinan barak liubá kotuk no prosesu diskusaun mós la'o.
Governante ne'e afirma, iha diskusaun ne'e KM fó opsaun tolu ba Ministru Defeza no Seguransa hodi rona no hare pro no kontra. Nu fim KM rekomenda ba ministru defeza hodi kontinua halo abordazen ho entidades iha ita nia rain.
"Hodi hakle'an liután komprensaun iha ita nia setór defeza interiór, alfandega, elementu hotu-hotu ne'ebé integra iha setor ida ne'e bele intende kle'an ona, hodi filafali mai KM hodi simu aprovasaun final," esplika Agio Pereira.
Sistema Autoridade Marítima Nasionál konsidera mós tasi hanesan identifikasaun iha estratejia nasionál setór fundamentál ba dezenvolvimentu nasaun.
"Sei estuda mós kona-ba opsaun tolu ne'e ba Autoridade Marítima Nasionál (AMN), ho objetivu atu poteziar pozisaun geoestratejika nasionál ho jestaun ne'ebé efikaz husi valiozus rekursus ne'ebé eziste iha espasu marítima no asumi responsablidade husi estadu kosteriu iha kapítulu seguransa marítima no protesaun iha meiu ambiente," deklara Agio.
Tempotimor (Dili) – Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministrus (MEPKM), Hermenegildo Augusto Cabral Pereira relata, Governu Austrália fó apoiu orsamentu millaun $35 ba programa subsídiu iha faze daruak nian iha nasaun Timor-Leste.
Nia dehan, aprezentasaun iha Konsellu Ministru (KM) ne'e mai husi Ministra Solidariedade Sosiál Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta relasiona ho akordu subsidiariu entre Governu Timor-Leste ho Governu Federál Austrália. Akordu ne'e kona-ba relativa eliminasaun violensia kontra feto iha Timor-Leste liuhosi programa NABILAN.
"Konsellu Ministru, apresia ratikulasaun ba programa ne'e. Tanba, programa ne'e di'ak tebes no importante. Maibé, programa subsídiu ne'e la'ós foun. Programa ne'e, mai kedas husi tinan 2014-2018. Ne'ebé, implementa ona faze dahuluk," informa Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kuarta (16/10/19).
NABILAN nu'udar programa ne'ebé atu hasa'e kualidade apoiu ba asesu justisa ba labarik, feto, ema ho difisiensia nomos grupu marzinalijadus sira atu labele hela iha situasaun violensia nia laran no bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun ne'ebé forte," tenik Agio.
Tempotimor (Dili) – Konsellu Ministru, Kuarta (02/10/19) aprova Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 nian, ho montante billaun $ 1.95.
"Konsellu Ministru aprova finál Orsamentu Jerál Estadu tinan 2020 ho montante billaun $ 1.95," tenik Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kuarta.
Nia afirma, OJE billaun $ 1.95 ne'e kobre ba nesesidade nasionál ne'ebé define tiha ona.
"Orsamentu ne'e atu kobre programa prioridade nasionál ne'ebé define ona husi VIII Governu Konstituisionál ho valór millaun $ 241.271 ba Saláriu no Vensimentu, millaun $ 738.248 ba Bens no Servisu, millaun $ 457.773 ba Transferénsia Públika, $ 53.267 ba Kapitál menór no ikus liu millaun $ 459.260 ba Kapital Dezenvolvimentu," dehan Agio.
Tempotimor (Dili) – Primeru Ministru, Taur Matan Ruak aprezenta proposta rezolusaun ne'ebé aprova husi Konsellu Ministru kona-ba renovasaun mandatu Membru Diresaun Arkivu no Muzeum Rezistensia Timorense (AMRT), tamba to'o ona tinan haat.
Tuir Ministru Estadu Prezidensia Konsellu Ministru, Agio Pereira katak, membru diresaun husi AMRT nomeadu husi Konsellu Ministru, kona-ba proposta husi Primeru Ministru durante rona husi Prezidente Repúblika ba mandatu tinan haat.
"Konsellu Ministru mós aprova rezolusaun ida kona-ba halo renovasaun membru AMRT ne'ebé lidera husi Hemart. Tanba sira nia mandatu tinan 4 ona, entaun iha fulan ida ne'e atu remata," dehan Agio Pereira iha Palásiu Governu, Kuarta (02/10/19).
Governante ne'e esplika, halo renovasaun ne'ebé Governu no Prezidente Repúblika halo balansu pozitivu husi traballu ne'ebé realiza husi membru atuais. Tanba ne'e, Governu deside atu renova fialafali mandatu husi Diresaun AMTR.
Tempotimor (Dili) – Konsellu Ministru, Kuarta (11/09/19) rona aprezentasaun Ministru Reforma Lejizlativa Asuntu Parlamentár (MRLAP), Fidelis Magalhães Leite no Embaixadór Constâncio Pinto, kona-ba proposta dezenvolvimentu kompaktu Timor-Leste ka Compact Development Team Timor-Leste (CDT-TL).
Ministru Estadu Konsellu Ministru Agio Pereira esplika, komponente husi projetu ne'e sei submete ba Millennium Challenge Corporation (MCC). Projetu ne'e rasik, atu kombate kiak no hasa'e kresimentu ekonomia nasionál.
"Rona mós aprezentasaun importante husi Ministru Reforma Lejizlativa Asuntu Parlamentár (MRLAP), Fidelis Magalhães Leite, nomós Embaixadór Constâncio Pinto kona-ba proposta rua ita hato'o no propoin setór rua kona-ba bee moos, drainajen, sanitasaun no dezenvolvimentu edukasaun sentru exelente tulun atu dezenvolve," informa Agio Pereira ba jornalista, Kuarta (11/09/19).
Nia dehan, projetu ida ne'e atu kombate ki'ak no hasa'e kresimentu ekonomia nasionál no komponente hanesan, fortalesimentu bee moos, saneamentu no dezminajen, edukasaun nutrisaun no rezolusaun husi disputa komersiál.
Tempotimor (Dili) – Konsellu Ministru, Kuarta (11/09/19) aprova ona rezolusaun Governu nian kona-ba Kompozisaun Komité Previzaun Polítika (KKRP), ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Sara Lobo Brites.
"Konsellu Ministru aprova rezolusaun Governu nian, ne'ebé aprezenta husi Ministra Finansas, kona-ba definisaun husi Kompozisaun Komité Revizaun Polítika, hanesan mós kriasaun husi Komité Revizaun Orsamentu Kapitál Dezenvolvimentu, husi Komité Tékniku Kapitál Dezenvolvimentu Kapitál Umanu," dehan Ministru Estadu Konsellu Ministru, Agio Pereira iha Palásiu Governu.
Ministru ne'e reforsa, husi aprovasaun ba rezolusaun Governu ne'e, bele ajuda Komité Revizaun Polítika.
"Ho nune'e bele ajuda Komité Revizaun Polítika, iha nia servisu husi avaliasaun ba alokasaun estratejia, rekursu ho forma, atu atinje nia kompromisiu no objetivu sira, ne'ebé konsta iha dokumentu estratéjiku, no sai sasukat ba exibilidade husi planu ba tinan finanseiru ne'ebé bele report filafali," Agio haktuir.
Error: No articles to display
.