Munisípiu haat hanesan, Vikeke, Lautein, Manatutu no Baukau, iha formasaun ne’e DNPKK hetan apoiu orsamentu husi UN WOMEN ho governu Suedia ho montante rihun US$60.00.
Hafoin aprova Dekréto lei Nu.47/2020 kona-ba matadalan mediasaun sensivel ba jenéru, DNPKK hahu fahe esbosu ba liña ministeriais 7 hanesan Ministériu Justisa, Defensóría Públiku, Ministériu Solidariedade Sosial no Inkluzaun, Ministériu Administrasaun Estátál, Providoria Direitus Humanu no Justisa, Polisia Nasionál Timor-Leste, Ministériu Interiór no Belun.
Nune’e, Governu fó fiar ba Ministéiru Intériór liu husi DNPKK atu superviziona no lidéra hela partisipasaun ba PAM 13/25 atu promove feto atu ativa iha dezenvolvimentu iha Timor Leste.
"Konflitu ne'ebé mosu iha rai laran, ita mós fó atensaun hodi promove páz no estabilídade, formasaun ida ne'e fahe esperensia halo ona iha fatin lubuk ida", dehan Diretór Gerál Protesaun Sivil Superintendente Polísia, Ismael da Costa Babo iha salaun uma dame Uatulete Baukau, kinta (28/10)
Husi formasaun ne'e mós fó hanoin ba partisipante sira atu kria páz no estabilídade, tanba páz no estabilídade responsablidade iha autóridade lokál no inan aman sira inklui seguransa sira.
"Ita nia formasaun ne'e ita nia kuinesementu ne'ebé mak iha bazikamente oinsa atu servi ita nia povu", nia afirma
DNPKK ninia prosesu mediasaun sira sei uza aprósimasaun sensível ba jeneru, tanba mediasaun ne'e uniku iha Timor Leste, hanesan inkluzivu ida hakarak atu involve ema hotu hanesan feto no grupu vulneravel sira iha prosesu mediasaun, asegura sira feto nia lian no respeita sira nia desizaun.
Mediasaun sensivel ba jeneru ne'e mós fó garante stereo tipu jeneru atu halo tratamentu hanesan iha prosesu mediasaun tomak inklui hasae partisipasaun mediadór feto iha prosesu hari'i dame sira iha TL.
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Umauai Leten, Postu Administrativu Vikeke, Munisípiu Vikeke, Martino Soares Gusmão ne’ebé partisipa iha formasaun, agradese ba parte DNPKK, tanba formasaun ne'e bele kapasita ona atu halo prevensaun bainhira iha tempu balun mosu konflitu.
"Problema sira ne'ebé akontese, ami autoridade no mós instituisaun sira seluk bele buka maneira oinsa atu rezolve tuir dalan mediasaun", nia akresenta. (*)