Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Vise Prezidente II Parlamentu Nasionál, Luis Roberto husu governu atu prevee Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan fiskál 2020 nian, ho pursentu boot ba seitór importante ne'ebé impaktu direta ba povu nia moris.

"Povu maioria moris nu'udar agrikultór. Tan ne'e orsamentu tenke boot. Depois mós ba edukasaun, infrastrutura bázika sira ne'e para halo dezenvolvimentu, para ita nia produtu lokál sira ne'e mós bele folin. Para hadi'a sira nia moris, inklui hasa'e ekonómia rai laran," dehan Luis Roberto iha Parlamentu Nasionál (PN), Sesta (06/12/19).

Nia afirma, públiku hotu hatene, seitór sira ne'e la dezenvolve tanba governu tau osan ki'ik.

"Ha'u hanoin ita hotu hatene. Inklui públiku mós hatene. Tanba, husi 2018 to'o 2019 ne'e, orsamentu ba seitór agrikultura tuun. Ki'ik liu. Signifika, ita nia jestaun agrikultura ne'e laiha. Ita bele dehan hanesan ne'e, tanba seitór agrikultura importante atu hadi'a povu nia ekonómia. Inklui baze ekonomia rai laran," tenik Luis.

PN, tuir Luis, nafatin husu para iha reformulasaun OJE 2020 ne'e, tenke barak liu halai ba seitór   krusiál, hanesan agrikultura, edukasaun, saúde, infraestrutura no turizmu.

Tempotimor (Dili) – II Vice Prezidente Parlamentu Nasionál (VPPN), Luis Roberto husu ba Ministru Interiór (MI) interinu, atu labele minimiza kapasidade Komandante Jerál (Komjer) PNTL, iha públiku.

"Nu'udar ministru, se bele karik problema ruma kuandu akontese, iha instituisaun rua ne'e nia laran. Tantu, F-FDTL no PNTL ba ko'alia iha uma laran. Labele ko'alia sai ba públiku dehan katak ita nia Komandante Jerál, inkapasidade tanba la hare'e membru sira. Ida ne'e, (problema) uma laran," hatete Luis iha Parlamentu Nasionál, Segunda (25/11/19).

Nia dehan, ministru iha dever morál ida kuandu akontese buat ruma iha institusaun nia laran, bolu fó hanoin la'ós fó sai ba públiku. Fó sai iha públiku hatudu katak ita hatún ita nia ema rasik. Ne'e, ita la fó kapasitasaun ba ita nia ema sira.

"Komandante Jerál PNTL la tau matan ba nia membru sira ne'e, faktus saida? Hakarak tau matan hanesan ne'ebé? Ha'u fiar katak (Komjer PNTL) Faustino, iha kapasidade atu jere institusaun ne'e la'o  ba oin. Koopera hamutuk ho membru sira, husi nasionál ba to'o baze," nia haktuir.

Relasiona ho ema oho malu, tuda malu no sunu malu iha fatin-fatin, Luis konsidera hanesan problema sosiedade. Nia dehan, ida ne'e la'ós problema ida akontese, hotu-hotu bou ba PNTL mak dehan seguransa inkapasidade.

"PNTL fó seguransa ba ema hotu. Maibé, kuandu halo problema ne'e sidadaun ho sidadaun. Labele bikan-kanuru tarutu, fó todan mak PNTL," Luis esplika.

Tempotimor (Dili) – Oráriu debate Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 Segunda (25/11/19), adia ba Tersa (26/11/19). Tuir Deputadu Luis Roberto, adia oráriu ne'e relasaun ho deputadu Bankada UDT, Gilman dos Santos, ne'ebé hakotu iis iha HNGV, Segunda dadeersan.

"Ohin tuir loloos atu debate OJE 2020. Maibé, tanbá ami nia maluk Gilman nia mate. Ami tenke suspende filafali ba aban. Ohin loron, ami sei prepara an hodi ba vizita nia isin mate iha nia rezidénsia," dehan Deputadu Bankada KHUNTO ne'e ba Tempotimor iha Parlamentu Nasionál, Segunda (25/11/19).

Luis dehan, Gilman nu'udar belun ne'ebé di'ak tebes, durante ne'e servisu hamutuk iha tinan ida ho balun, iha Parlamentu Nasionál.

"Ami sente lakon belun diak ida. Nia moras saida, ami mos lahatene. Matebian nunka hatete nia moras saida. Triste tebes. Ohin dadeer rona katak nia mate ona," Luis dehan.

Observasaun hatudu, deputadu sira iha Parlamentu Nasionál ho laran triste husik hela sira nia knaar fatin. La hanesan atividade baibain.

Tuir data fixu, Segunda (25/11/19) ohin, Parlamentu Nasionál hahú debate OJE 2020 to'o Kinta (12/12/19). Maibé, ho situasaun tristeza ne'e, debate OJE 2020 adia fali ba Tersa (26/11/19) aban.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus Amarál hato'o ninia dúvida ba desizaun ne'ebé Tribunál Rekursu (TR) hasai, kona-ba Lei Atividade Petrolífeiru (LAP) no Lei Fundu Petrolífeiru (LFP) ne'ebé tuir TR artigu balun konstitusionál no artigu balun inkonstituisonal.

"Sim. Dekretu rua ne'ebé Prezidente Repúblika haruka ba Tribunál Rekursu haruka ona notifikasaun mai Parlamentu Nasionál  iha Sesta (15/11/19) no tribunál deklara ba alterasaun Lei Atividade Petrolífeiru (LAP) artigu 22, laiha inkonstituisionalidade. Maibé, iha de'it alterasaun Lei Fundu Petrolífeiru (LFP), ba habitasaun artigu 15a númeru 2 ne'ebé tribunál deklara konstituisionál. Maibé iha númeru 3 mak tribunál deklara inkonstitusionalidade,” informa PPN ba jornalista iha PN, Tersa (19/11/19).

Nia dehan, PN simu ona notifikasaun. Nune'e, nia parte hein de'it desizaun husi Prezidente Repúblika nian kona-ba dekretu lei rua ne'e.

Tuir PPN, iha notifikasaun nia laran dalaruma desizaun la hanesan ida uluk, bele seluk fali. Tan ne'e, nia parte konsidera inkonsisténsia ba desizaun sira.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Komisaun D, Parlamentu Nasionál Virginia Ana Belo hakfodak ho lista asesor ne'ebé servisu ho VIII Governu, hamutuk ema na'in 1.014.

"Lista asesores ne'e ami simu husi Ministra Finansas. Iha lista ne'e, númeru asesor boot uitoan. Kuaze ema na'in 1.014. Ne'ebé, ami nia pensamentu kuandu númeru asesor barak, diak liu troka tiha funsaun públiku. Ita lalika servisu. Asesor sira mak servisu de'it," dehan deputada Virgina Ana Belo iha resintu Parlamentu Nasional, Kuarta (13/11/19).

Virginia promete, sei buka tempu par Governu ho PN ko'alia tok kona-ba asuntu ne'e. Tansá Governu presiza asesor barak hanesan ne'e.

Prezidente Komisaun D ne'e mós fó ezemplu kona-ba asesor ho númeru barak iha nasaun dezenvolvidu, hanesan iha Doha no Dubai. Nia hatete, kuandu tama iha sira nia instituisaun públiku, asesor rai nain %50 no estranjeiru %50. Mas, nia dehan, ida ne'e kestaun tanba nasaun ne'e osan barak.

"Ita Timor-Leste, ita-nia populasaun barak i ema barak. Nusa mak ita lakohi kapasita ita nia ema. Asesor husi estranjeiru de'it mak servisu, no fim ita nunka aprende buat ida. Parlamentu de’it nia asesor kuaze nain 10 hanesan ne'e de'it. Nusa mak Governu iha asesor barak hanesan ne'e? Asuntu ne'e ami sei ko'alia iha nivel Parlamentu no Governu," Virginia afirma.

Maski nune'e, nia rasik seidauk sura asesor sira ne'e tuir nia kategoria. Husi estranjeiru na'in hira nomos rai-laran na'in hira.

Virginia mós esklarese, saláriu ba asesor nasionál no internasionál iha diferensia. Tanba asesor nasionál kada fulan hetan $5000-7000 de'it. Maibé, asesor internasionál kada fulan hetan $10.000-20.000.

"Númeru asesor nasionál mak barak ne'e ha'u aseita, par bele subtitui. Maibé, sei asesor internasionál mak barak ha'u la aseita. Tanba ne'e, ha'u sei husu ba Governu par bele haree ba asuntu ne'e," Virginia tenik.

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, lei fó dalan ba opozisaun iha Parlamentu Nasionál (PN) atu vota a favor ka kontra ba OJE 2020.

"Ne'e demokrásia. Vota a favór ka kontra konforme. Maibé, dezenvolvimentu la'o nafatin. Governu mai ho orsamentu, mai diskusaun no debate. Tanba, Governu tenke kumpri nia dever hanesan ezekutivu, para atu lori dezenvolvimentu," dehan Fidelis iha PN, Tersa (15/10/19).

Governu, iha Tersa loraik sei aprezenta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2020, ba Parlamentu Nasionál (PN). Ba tinan 2020, Governu sei deskute no debate orsamentu hamutuk billiaun $1.95 ho PN para hetan aprovasaun.

"Agora, orsamentu ne'e mak opozisaun diskorda, ne'e direitu opozisaun nian. Ha'u husi Governu laiha komentáriu ruma. Atu konkorda ka la konkorda ne'e la'ós kestaun. Tanba, ha'u nia opiniaun ba asunte ne'e la importante. Tanba ne'e, pozisaun polítika bankada nian," nia afirma.

Governante ne'e hatutan, antes ne'e Bankada Demokrátika iha PN deklara katak sei vota kontra ba OJE 2020. "Bankada opozisaun liuliu Bankada Demokrátika proklama tiha ona atu vota kontra. Se sira hola pozisaun ida ne'e. Sira nia direitu tomak. Konstituisaun mak fó dalan," Fidelis dehan.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus da Costa Amarál  husu ba Komisaun A atu aselera prosesu Lei Anti Korrupsaun (LAK), tanba lei seluk hein hela atu deskute, tanba importante mós.

"Ha'u hakarak aselera prosesu ne'e. Maibé, husi sira (komisaun A) katak iha prosesu barak mak presiza aumenta. Hanesan deklarasaun de bens no informasaun ikus mak dehan, formula hotu sira ne'e bele to'o artigu atus ida resin," dehan Prezidente Parlamentu Nasionál ne'e iha PN, Segunda (14/10/19).

Nia mós akresenta, lei ne'e rasik nia inisiál iha artigu 30 resin.

"Lei nia ne'e nia inisiál hahú ho artigu tolunulu resin de'it. Maibé, agora formaliza hotu ne'e liu artigu 100 resin. Ne'e signifika katak lei foun tebes. Mas, ami hein komisaun A bele aselera prosesu ne'e.  Tanba, ita iha lei sira seluk ne'ebé hein hela tanba lei seluk mós prioridade," dehan Arão.

Nia espera, iha tinan oin PN bele konklui Lei Anti Korrupsaun nian, hodi nune'e fó dalan ba rekursu umanu iha área judisiál ninian, nune'e bele alarga tribunál sira iha munisípiu ne'ebé iha haat maibé bele aumenta ba lima ka neen tuir nesesidade.

Tempotimor (Dili) – Mália da Costa, estudante Ensinu Sekundária Colégio (ESC) São Paulo São Pedro Aileu, Segunda (14/10/19) durante oras ida nia laran, asume knaar hanesan deputada.

Inklui deputadu, Mália sai mós Prezidente Bankada Partidu Demokrátika (PD) iha uma fukun Parlamentu Nasionál. Durante asume ninia pasta, Mália hanesan deputada iha PN espresa nia sentimentu triste, relasiona ho situasaun ambientál iha Kapitál Dili.

"Ha'u nu'udar labarik feto ida, ha'u sente triste ho situasaun meiu ambiente, ne'ebé oras ne'e ema barak ladún iha konxiénsia hodi sunu rai arbiru. Tanba ne'e, nia impaktu ba iha futuru bainhira tempu udan halo rai monu no estrada sira ne'ebé sai estratéjiku ba viajem pasajeiru sira nian, inklui ba labarik feto sira iha tempu ba eskola," espresa Mália da Costa iha plenária bainhira nia hato'o ninia intervensaun.

Iha plenária ne'e, Mália fó mós ninia sujestaun ba Parlamentu Nasionál atu haforsa liután lei tara-bandu ne'ebé implementa ona iha suku sira.

"Husu ba PN atu haforsa liután lei tara-bandu ne'ebé estabelese ona iha suku sira, tanba realidade hatudu katak ema kontinua sunu rai, ne'ebé rejulta ahi han komunidade nia uma kuaze 100 resin, animal no rikeza iha Munisípiu Ermera,” nia esplika.

Nia afirma, iha Konstituisaun RDTL artigu 61 kona-ba Meiu Ambiente, tanba ne'e ema hotu iha direitu moris di'ak iha ambiente no familiar liután, tanba ne'e atu solusiona kestaun ne'e iha pontus importante haat.

"Pontus importante haat man hanesan, Fó importánsia hodi rezolve mudansa klímatika, aplika polítika iha nivél nasionál, presiza iha rekursu umanu ne'ebé di'ak hodi apoiu nai ulun sira, no ikus liu mak labarik feto sira presiza hetan oportunidade hodi espresa nia opiniaun hodi halo desizaun ba mudansa klimatika no ambientaál," dehan Mália.

Tempotimor (Dili) – Prezidente Komisaun E Parlamentu Nasionál (PN), Deputadu Abel Pires konsidera, liña eletrisidade iha área rurál kuaze di'ak ona. Maibé, bee moos sei sai preokupasaun.  

"Iha bee moos nian mak sei preokupa tebes. Iha kapitál Dili de'it sei falta bee moos. Tan ne'e presiza halo eskala seriu liu iha parte bee moos nian, depois mak ba estrada no liña eletrisidade," informa Abel iha Parlamentu Nasionál, Kinta (10/10/19).

Nia rekoñese, infraestrutura báziku kada tinan preokupa hela dei't atu hadi'a. Tantu iha munisípiu no suku balun ne'ebé seidauk di'ak. Maibé, espera ba tan tinan ida rua, garante ona sei asesu hotu," nia promote.

Tuir Abel, durante ne'e, Austrália mós fó sira-nia suporta boot ba infraestrutura estrada rurál, liuhosi programa estrada ba dezenvolvimentu. Tan ne'e, nia dehan, sei garante la'o neineik sei di'ak hotu.

Tempotimor (Dili) – Komisaun F ne'ebé trata asuntu saúde, seguransa sosiais no igualidade jéneru semana oin sei ba foti dadus kona-ba vítima sira ne'ebé iha semana semana liubá, hetan afetadu inséndiu iha Munisípiu Ermera, Likisa, Aileu no Bobonaro.

"Ohin, ami mós ko'alia kona-ba akontese ahi han uma iha Ermera, Likisa, Aileu no Bobonaro. Parlamentu Nasionál liuhosi reuniaun lideres bankada nian, preokupa ba dezastre ne'e. Tan ne'e, Komisaun F iha semana oin, sei ba baze hodi haree situasaun ne'e no rekolla dadus," tenik Prezidente Parlamentu Nasionál,  Arão Noé de Jesus da Costa Amarál, iha PN, Kinta (10/10/19).

Nia afirma, bainhira dadus iha ona, PN sei halo audiénsia ho Governu liuliu ministériu tutela, hodi apoiu vítima sira.

"Komisaun ba foti dadus akontesimentu ne'e tomak para ita haree nesesidade saida mak populasaun sira presiza, nune'e para halo audiensi ho governu liu-liu ministériu ne'ebé tutela ba bele fó asisténsia tanba agora besok ona udan, entaun presiza iha uma mohon ba vítima sira ne'ebé sofre husi inséndiu ne'e" dehan Arão.

 Hein Investigasaun

Alende ne'e, Governu liuhosi Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS) fó ona apoiu emerjénsia ba vítima hamutuk 199 husi Munisípiu Ermera, Likisa, Aileu no Bobonaro ne'ebé afetadu husi inséndiu.

"Dezastre Naturais iha Munisípiu Ermera, Likisa, Aileu no Bobonaro dadus atuál hamutuk 572. Husi dadus hirak ne'e, ita fó ona apoiu emerjénsia iha 199. Sei kontinua iha levantamentu dadus," dehan Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS), Alexandrino dos Santos iha Palásiu Governu, Kuarta (09/10/19).

Tuir SEPS katak, kazu inséndiu ne'ebé akontese iha Ermera hola parte ona krime ambientál. Tanba ne'e, sei hein investigasaun.

"Kazu inséndiu ne'e ita servisu hamutuk ho PNTL ne'ebé fó ona ordem no kontaktu ona mós ba Sekretáriu Estadu  Ambiente (SEA), hodi haree. Tanba sunu rai, ema ida de'it nia hahalok iha vítima kuaze atus resin. Tanba ne'e, tama ona iha krime ambientál. Nune'e ita koopera ona ho PNTL hodi halo investigasaun" dehan SEPS.

Page 1 of 4
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter