Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Items filtered by date: Friday, 11 September 2020

Tempotimor (Dili) - Diretora Jerál Prestasaun Saúde, Ministériu Saúde, Odete da Silva Viegas hateten, bebé ne'ebé mate beibeik iha ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) ne'e mai husi fatór oioin.

Tuir nia, kazu bebé mate dalaruma tanba inan sira ladún kuidadu no fó atensaun ba kondisaun bebé nian durante sei iha isin.

"Bebe ne'ebé mai mate iha ospitál, ita mós tenke haree husi fator oioin, tanba serake inan sira durante isin rua halo kontrolu regulár husi fulan ida to'o fulan sia, depois iha momentu sira hanesan ne'e, sira mos iha nutrisaun di'ak ba sira-nia aan ka lae, no mós alimentasaun ba bebé, tanba moras balun mós labarik mate tiha iha kabun", dehan Odete, hafoin halo lansamentu instalasaun ekipamentu jinastika, iha Largo Lesidere, Sesta (11/09).

Dotora ne'e akresenta, evita bebé mate beibeik mak inan sira isin rua tenke ba konsulta, nune'e bele hatene mudansa dezenvolve bebé nian.

"La'ós ema hotu-hotu ba iha ospitál mate tanba atendimentu la di'ak, maibé iha fator balun ne'ebé presiza haree", nia esplika.

Entertantu, ho kazu hirak ne'e, Ministériu Saúde (MS) sei hadi'a etika profesionalizmu iha Hospital.

"Ita buka loron ba loron atu hadi'a liután étika profisionál ba ema ida-idak, maibé buat hirak ne'e la'o hodi tempu atu bele hadi'a", dehan Odete.

Nune'e, espera Hospital nafatin iha planu hodi hasa'e konxiensia ba ema atu bele atende di'ak ba pasiente, tanba relasiona ho ema-nia moris sensetivu uitoan, tan ne'e nafatin buka meiu hasa'e koñesimentu ema nian atu sai responsablidade ba servisu tomak. (*)  

Published in Saude

Tempotimor (Dili) - Hafoin reuniaun entre Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) ho Ministru Ensinu Superiór no Siénsia Kultura foti ona konkluzaun katak estudante sira kontinua selu propinas nafatin.

Ministru Ensinu Superiór no Siénsia Kultura, Longuinhos dos Santos hateten, estudante timoroan iha devér atu selu propinas tanba bazeia ba apresentasaun ne'ebé MSSI halo katak subsídiu US$ 200 ba kada família ne'e 45% benefísiu ba estudante sira.

Tuir nia, iha rai-laran Governu fó ona subsídiu hanesan US$ 200 kada uma kain ne'e hanesan meui ida ne'ebé atu tulun timoroan sira.

"Devér estudante nian atu estuda. Devér estudante nian atu bele selu propinas. Diretu estudante nian atu bele hetan siénsia ne'ebé kualidade no atu bele hetan siénsia ne'ebé efetivu iha durasaun prezensa iha sira-nia aula ne'e rasik", dehan Ministru Longuinhos, iha edifísiu MSSI, Kaikoli, Sesta (11/09).

Nia dehan, iha rai-laran Governu fo ona subsídiu hanesan 200$ kada uma kain ne'e hanesan meiu ida ne'ebé atu tulun timoroan sira.

Nia esplika, subsídiu ba uma kain US$ 200, subsídiu ba eletrisidade no subsídiu ba traballadór sira mak 60%. Siginfika katak 45% husi ida ne'e benefisia mós ba estudante sira.
Ne'e duni, Governu konsidera ne'e nu'udar atuasaun ne'ebé halo ba estudante timoroan sira iha rai-laran.

"Governu tenke fó subsídiu ba timoroan iha rai-li'ur nia objetivu prinsipál maka limita timoroan iha rai-li'ur labele mai Timor tanba  moras Covid-19", dehan Longuinhos.

Nia hateten, subsidiu la'ós ba estudante de'it, maibé enjeral timoroan iha estranjeiru tuir Dekretu nu.21/2020 katak promove no asegura sidadaun Timor sira iha rai-li'ur.

Nia hatutan, estudante sira ne'ebé ensinu superior públiku lei preve iha ne'ebá, liuliu iha institutu UNTL ninian maka Governu iha kompeténsia atu define valór propinas iha rekizitu ne'ebé iha.

Nune'e, ba universidade privadu sira, Governu laiha kompentensia atu define valór propinas ne'e. Governu iha kompentensia fiskaliza de'it, valór propinas ne'e fundasaun husi universidade maka define atu hasa'e ka hatun. (*)  

Published in Edukasaun & Kultura
Saturday, 12 September 2020 00:41

SEKoop sei Koopera Ho UNTL kria kooperativa

Tempotimor (Dili) - Sekretaria Estadu kooperativa (SEKoop), halo vizita traballu ba Universidade Nasionál Timor Lorosa'e (UNTL) hodi ko'alia kona-ba planu kria kooperativa ba universidade.

"Atu kria kooperativa ba universidade sira hodi asegura bem estar ba dosente, funsionáriu administrasaun universidade nian, inklui estudante, atu asegura sira nia bem estar família nian, sustentabilidade finanseira nian, no mós kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia, liuliu área finanseira iha ita-nia rai-laran," dehan Sekretáriu Estadu,Elizário Ferreira, hafoin hasoru malu ho Reitór UNTL, iha Kampus, UNTL, Sesta (11/09).

Nia hatutan, liuhusi soru-mutu ne'e atu halo kooperasaun hodi servisu hamutuk, atu aselera reuniaun no diseminasaun informasaun ba funsionáriu, dosente, no estudante, atu hatene di'ak liu oinsá lala'ok kooperativa nian, nune'e bele asegura servisu kooperativa ba oin la'o di'ak liután.

Iha fatin hanesan, Reitór UNTL, Francisco Miguel Martins hateten, UNTL hanoin ona  atu halo kooperasaun tanba Estadu asegura no garante ho lei, tan ne'e sei la iha kestionamentu ba kooperativa ne'e.

"Ita-nia Estadu mós asegura no garante ho lei, sei laiha kestionamentu atu partisipa kooperativa ne’e", dehan nia.

Ne’e duni, sei hein sekretáriu estadu fó fali informasaun jerál kona-ba kooperativa, depois iha ona entendementu mak foin organiza oinsá fó fazeadamente, no formasaun ba membru sira.

"Oinsá atu hala'o kooperativa ne'e ho didi’ak no ho loloos iha ita-nia grupu nia laran, entaun formasaun ne'e nu'udar matéria ka instrumentu ida atu ema koñese didi'ak mekanizmu oinsá, lala'ok oinsá, implementa oinsá, atu bele normaliza, funsionamentu ne'e ba oin" dehan Reitór.

Nia haforsa, ba primeira etapa sekretaria estadu sei halo palestra, no universidade sei organiza semináriu ida ba sivista akadémika tomak, hafoin fó formasaun ba membru sira para asegura kooperativa ne'e.

Hotu tiha maka sira ba rejistu formalmente tuir lei ne'ebé iha atu bele hetan rekoñesimentu no funsionamentu formál  iha universidade nia-laran. (*) 

Published in Ekonomia

Tempo Timor (Dili)- The president of the CNRT, Kay Rala Xanana Gusmao, supports the government’s decision to extend the state of emergency. He pointed out that the state of emergency has been extended for five times in East Timor with the aim to teach the citizens how to protect themselves from getting covid-19 and to prevent the spread of the disease.

Published in News in English

Tempotimor (Díli) - Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta hatete, vizita ne'e ho objetivu atu haree kona-bá asuntu sosiál nian, hodi bele halo supervizaun bá servisu sosiál nian.

"Ohin hakat mai iha ne'e, atu haree kona-bá papel ANAAA nian, nomos haree asuntu lubuk ida, presiza ita haree liu-liu iha Ensinu Superiór nia servisu, ne'e para bele haree kualidade ensinu ne'e hotu, hodi haree direita asuntu sosiál nian", dehan Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, hafoin vizita Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, iha Colmera, Sesta (11/09).

Nia akresenta, relasiona ho asuntu refere, mak foin lalais ho Ministru asina mos Memorandum de Intendimentu ida, oinsá bele haree kona-bá kbiit la'ek sira, atu bele asesu mos, ba iha rejime espesiál no bolsa estadu.

"Husi parte sira ne'e hotu, ita sei haree para oinsá sira mós bele asesu ba bolsa estudu", hatete Ministra

Governante ne'e informa, ida ne'e sei hatuur mos rekezitus, sei haree hamutuk ho Ministru, ida ne'ebé mak merese tama iha rekezitus ne'e no ida ne'ebé mak iha sorte bele tama, iha bolsa estudu.

"Ha'u sente atu oportunidade ne'ebé iha bele hanesan, buat hotu-hotu tenki tuir nia dalan, tenki priénxe tuir rekezitus, ita hakarak ita-nia ema kualidade no di'ak presiza haree husi parte hotu-hotu", Nia haktuir.Alende ne'e, tuir Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos katak, sira halo ona servisu hamutuk no selebra ona Memorandum de Intendimentu, kada Ministériu liu-liu Ministériu Edukasun Juventude no Desportu, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun nomos Ministériu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasionál, maibé ba Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun nian, Prioridade Liu mak ba kbiit la'ek sira, ne'ebé iha planu, hakarak rekruta alende rejime espesiál nomos bolsa estudu

"Ministériu mos iha planu ne'ebé di'ak, ba bolsa estudu ne'ebé mak iha kategoria ho kbiit la'ek nian, ne'ebé tinan 2021 ita hakarak rekruta 910 bá kbiit la'ek", Nia hateten.

Ministru ne'e haktuir, husi ema atus 910 ne'ebé mak iha planu, atu rekruta ne'e, reprezenta husi Munisípiu sira, tanba ne'e, presiza rekezitus no husi rekezitus hirak ne'e, mak kolabora hamutuk ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun.

"Rekezitus hotu iha Ministeru ne'e konkista ona, ita servisu hamutuk bazea ba rekezitu sira ne'e mak ita foin halo selesaun, ba rekezitus kona-bá bolsa estudu kbiit laek nian", dehan Ministru.

Published in Politika

Tempotimor (Dili) - Haree ba kondisaun veteranu barak ne'ebé moras hela maka Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, husu ba médiku sira ne'ebé halo tratamentu ba veteranu sira atu identifika veteranu sira iha munisípiu no akompaña kada fulan.

Published in Politika

Tempotimor (Dili)-Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu Abrão Saldanha bolu dirijente grupu artemarsiais Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT) relasiona membru grupu refere ne’ebé kontinua tama ba Indonezia liu husi dalan illegal.

Published in Desportu

Tempotimor (Dili) - Prezidente organizasaun arte-marsiál Persaudaraan Setia Hati Terate (PSHT), Baltazár Lemos Seixas, husu atu labele ‘mangame’ hodi kontinua ba sa’e sintu iha Indonézia.

Published in Politika

Tempotimor (Dili) - Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, presta omenajem ikus ba saudozu Renan Selak molok ba haloot iha fatin ne'ebé Estadu prepara ona.

"Ohin ha'u mai ho família, xefe kaza sivíl no Prezidénsia Repúblika nia-naran, mai to'o iha familia saudozu nian, hodi hato'o ami-nia sentidu kondolénsias ba família sira hotu, iha momentu ida ne'ebé ita hotu lakon ita-nia maun, ita-nia alin, ita-nia aman Renan Selak," dehan nia, iha rezidénsia matebian nian, iha Fomentu, Sesta (11/9).

PR husu ba familia ne'ebé sei moris atu hanoin ba kotuk no hateke ba oin hodi halo saida mak saudozu hakarak.

"Ba família no oan sira hotu atu hanoin ba kotuk depois hateke ba oin saida nia hakarak hamutuk ho ami durante tinan barak nia laran," katak PR Lú Olo.

Entretantu, kona-ba nia kaben no oan sira ne'ebé hela, hanesan veteranu ida, iha lei proteje sira hodi fó saida mak iha no nia família sira tuir de'it saida mak lei hatete, maibé Estadu rasik sei la haluhan sira ne'ebé mate ona no família.

Iha saudozu nia rezidénsia, Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo, nu'udar mós veteranu tinan 24 konta uitoan oinsá viajen saudozu nian iha gerilla nia laran.

"Renan Selak ho ami halo viajem ida ne'ebé kee naruk teb-tebes, iha sakrifísiu no terus oioin, hodi bele ba mai no ohin loron nia husik hela ita hotu," katak PR.

PR mós dehan, durante viajem hamutuk, saudozu Renan Selak la'o ho dignidade no korajen aas tebes, atu bele luta hodi defende povu no rai ida ne'e ba ukun rasik aan.

"Renan Selak ho ami  hakat liu maluk barak nia isin ne'ebé monu iha sorin-sorin no oin-kotuk. Hakat liu susar sira ne'e hotu no hametin liután ninia determinasaun ho korajem boot teb-tebes atu la'o to'o iha rohan hodi Timor ukun rasik aan, maibé ohin nia laiha ona ita-nia leet" konta PR.

Iha fatin hanesan, maun husi saudozu Renan Selak, João Miranda "Aluk Descartes" hateten, matebian nia mate isin sei lori ba Igreja Don Bosco hodi halo misa.

"Halo misa hotu lori ba Parlamentu Nasionál (PN), depois de iha PN sei lori ba Lospalos para halo ritual tradisaun lisan, depoia mak sei foti desizaun iha oan sira-nia oin, kuandu sira konsensu ona mak deside mai haloot iha Metinaru ka oinsa," dehan Aluk Descartes.

Entetantu, saudozu Renan Selak, mate ho tinan 64 iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (ONGV) no husik hela fen ho ninis oan na'in neen, feto na'in tolu no mane na'in tolu. (*)  

Published in Politika
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« September 2020 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30        

Tempo Timor Networks

Online Counter