“Ami-nia konsulta hodi simu tulun no bensaun matak-malirin ba ami-nia luta, hodi hari’i Estadu Foun ne'ebé libertadór, sei mobiliza kamrada jerasaun foun hodi asume sira-nia responsabilidade ho misaun istóriku, libertasaun Maubere”, deklara Fernando, iha Suku Liurai, Aileu, tersa (22/02).
Luta ba ema insipasaun sosiál maubere nian la hotu iha 1999, dadaun presiza luta foun ida, hahú husi otas foun sira, konsulta iha lisan raimansu nu'udar otas foun ne'ebé loloos.
“Estadu tuan taka dalan ba povu maubere nia libertasaun, tanba ne'e, tenke luta hodi troka Estadu tuan ne'e, tenke hari’i fali Estadu foun ne'ebé justu, solidáriu no demokrátika liu, haktuir Nicolau Lobato nia mehi iha 1975 nian, tanba ne'e kamrada sira ita tenke hamriik hari’i Estadu ida foun iha baze prinsípiu solidaridade”, afirma nia.
Tanba projetu dezenvolvimentu rekonstrusaun presiza Estadu husi maun-boot sira, to'o ona nia limitasaun, tempu to'o ona presiza dezenvolvimentu inisiativa ba polítika alternativa ida.
“Projetu polítika ne'e mak ami bolu mauberizmu hodi fó solusaun alternativu iha luta libertasaun povu nian, tanba ami haree estadu iha ita-nia rain, sai Estadu ida habokur de'it grupu minoria balun, hariku ema oituan ida, halo ema barak sai ki’ak ba beibeik”, esplika nia.
Kandidatu ne'e, hetan apoiu husi Movimentu Konsellu Nasionál Resurisaun no Maubere (CNRM), husi Komité Esperansa, Movimentu Rosas Mean, Movimentu Sosialista Maubere, Movimentu Reabilitasaun Agro-ekolojia Nasionál (RAENAL), no hetan apoiu mós husi Movimentu Progresista oioin iha Timor-Letse, husi uniaun kampanez, Ermera, Suai, Manufahi no Atoni Maubere. (*)