Vise Xefe Bankada Fretilin, Antónino Bianco hatete, kestaun uniforme tais ba kada instituisain ne'e presiza iha rezolusaun ruma, tanba tais iha Timor-Leste ne'e kada munisípiu ne'e nia motivu lahanesan.
"Tais Timor ne'e mós la'ós uniforme ida de'it ne'e, kada munisípiu mós iha, ninia motivu ne'e oioin, ne’ebé iha hanoin balun katak se bele determina loron ruma, para bele ita uza ita-nia”, dehan Deputadu Bianco iha PN, sesta (7/1).
Deputadu FRETILIN ne'e fó ezemplu iha Rejiaun Adminiatrativa Espesial Oekussi Ambeno (RAEOA) mós kada funsionáriu sira agora uza selenda, no ideia ida ne'e la'o kleur tiha ona.
Purtantu uluk iha serimónia simu pose iha momentu primeiru lejislatura nian, deputadu ne'e uza jas ho modelu tais ne’e mosu ona pro kontra husi deputadu sira, katak labele uza tais.
Maibé agora tais ne'e hetan ona rekoiñesimentu husi UNESCO, no ema hothotu hahú hakarak fali ona atu uza tais entaun presiza kria regra ruma atu determina.
Deputada Bankada CNRT, Carmelita Caetano Moniz hatete, prosesu atu hetan rekoiñesimentu tais iha UNESCO ne'e hahú kedas iha Governu anterior nia tempu kedas, no ohin loron konsege hetan rekoiñese husi UNESCO.
Tanba ne'e, bainhira parlamenru nasionál hakarak uza ida ne'e tenke iha desizaun husi partidu sira ne’ebé mak ukun meza parlamentu Nasionál atubele kria rezolusaun ida, atu uza tais semana ida dala-ida ka dala-rua, ne'e depende ba rezolusaun ne’ebé mak iha.
Bankada CNRT hanoin katak, se bainhira hanoin atu halo promosaun ba tais nia modelu sira, ida ne'e laiha problema maibé importante mak parlamentu Nasionál tenke kria uluk rezolusaun. (*)