Print this page

Eletrisidade-Estrada Sai Preokupasaun Autoridade Munisípiu Bobonaro 

By December 16, 2021 800
Kondisaun estrada ne’ebé difikulta komunidade sira atu asesu ho transporte ba mai. Kondisaun estrada ne’ebé difikulta komunidade sira atu asesu ho transporte ba mai. Foto Tempo Timor

Tempotimor (Bobonaro)-Autoridade Bobonaro liuhusi Administrador Postu, Xefe Suku sira hato'o sira-nia preokupasaun ba Prezidente Repúblika, Francisco Guterres 'Lú Olo', iha diálogu ne'ebé ho tema ‘Ho diálogu sei hetan solusaun ba problema ne’ebé deit’. 

Nune'e iha asuntu importante rua ne'ebé sai hanesan preokupasaun komunidade nian mak estrada no problema eletrisidade.

Xefe Suku Atas, Postu Administrativu Atabae, Munisípiu Bobonaro, Diamantino dos Santos hatete, sira-nia preokupasaun mak estrada ligasaun ponte Loes, Suku Rairobo, Suku Atabae no suku Atas liga ba Suku Leolima, Postu Balibo no ponte Nunura, tanba iha kondisaun at no sai hanesan preokupasaun komunidade sira nian.

“Ami-nia estrada ligasaun postu Atabae ba suku sira no fatin treinamentu polisía nian iha kondisaun grave no sai difikuldade boot ba komunidade", dehan  Xefe Suku Diamantino ba PR Lú Olo iha Jinajiu Maliana, kuarta (15/12).

Administradór Posto Balibo, Rosario Gonsalves hatete, estrada ligasaun Batugade mai postu Balibo iha kondisaun la di'ak, nune’e presiza iha atensaun másimu husi ukun na’in sira.

“Estrada iha suku hotu postu Balibo nian kuaze la di'ak no presiza hadia", hatutan nia.

Nune'e, eletrisidade sai mós preokupasaun komunidade Postu Administrativu Balibo nian, tanba kuaze populasaun sira suku, Postu Balibo seidauk asesu ba eletrisidade ho di'ak.

“Ami husu atu molok Prezidente nia mandatu remata ami-nia komunidade sira hotu bele ona asesu ba Eletrisidade", hatete nia.

Xefe Suku Atabae, Paulino Mali Bere haktuir, kuaze populasaun pursentu 20 mak seidauk asesu liña eletrisidade, tanba to'o oras ne'e parte kompotente seidauk halo instalasaun.

“Ami husu atu Governu bele tau atensaun ba enerjia renovavel, atubele fasilita komunidade sira ne’ebé hela dok husi estrada públiku no remota liu bele asesu ba eletrisidade", dehan nia.

Enkuantu, Ventura Maria Cai Komunidade husi Postu Administrativu Kailaku hatete, estrada sai hanesan difikuldade boot ba komunidade sira iha área remota, tanba transporte públiku no ambulánsia labele ba to'o iha komunidade sira-nia hela fatin.

“Ema ruma atu partu ka hetan asidente komunidade sira leba de'it hodi mai iha estrada boot mak foin bele asesu ba transporte tantu privadu, públiku ou ambulánsia husi ospital", informa nia.

Iha Postu Administrativu Kailaku kompostu husi suku 8, maibé suku 6 hanesan Genu lai, Meligo, Purugua, Manapa, Goulolo no Dau udo mak oras ne’e seidauk asesu liña eletrisidade hanesan ho suku sira seluk.

“Ami seidauk sente Timor nia ukun tamba to’o agora la asesu eletrisidade hanesan komunidade iha suku seluk", hatete nia.

Xefe Suku Saburai, Vicente dos Santos hatete, prosesu konkursu públiku atu dada eletrisidade ba suku refere publika ona iha jornál repúblika maibé nia paraderu to'o iha ne’ebé la hatene. 

"Hanesan populasaun ne’ebé hela iha liña fronteira preokupa, tanba ita-nia komunidade viziñu eletrisidade lakan no ami kontinua moris iha nakukun laran. Ami moe haree ema (Indonézia) iha mota sorin sira-nia eletrisidade lakan ami moe fali, tanba ita ukun-an tiha ona maibé ami-nia ahi nafatin mate”, dehan nia.

Hatan ba preokupasaun no lamentasaun autoridade no komunidade sira nian, Vise Primeiru Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis hatete, iha tinan oin Governu tau ona prioridade atu hadi’a estrada rurál iha munisípiu Bobonaro hamutuk 50,7 kilometru, reabilitasaun ba estrada prinsipal Maliana, Atabae no Bobonaru hamutuk 8,62 kilometru, Maliana ba Lolotoe hamutuk 8,9 kilometru, reabilitasaun estrada urbana hamutuk 23 kilometru no konstrusaun ba ponte iha mota ain Batugade.

“Atu hadi’a di'ak liután projetu infraestrutura nian polítika governativa liuhusi KAFI adopta medida hodi aplika padraun ba estudu viablidade no halo avaliasaun ho rigor ba proposta projetu sira no ikus liu halo avaliasaun apriori depois de konstrusaun”, dehan nia.

Iha okaziaun hanesan vise Ministru Obras Publika, Nicolau Lino Freitas informa, hanesan instituisaun governativas Miniatériu obras públika iha departementu ida atu halo konsepsaun, planu no ezekusaun alem de ne’e halo supervizaun no monitorizasaun tuir lei organika VIII Governu ne’ebé aprova iha konsellu ministru.

“Saida mak ita-boot sira preokupa 98% tama ona iha planu VIII Governu nian iha tinan oin", relata nia.

Enkuantu, iha mensajen ikus Prezidente Repúblika Francisco Guterres ‘Lú Olo’, relata hafoin rona tiha komunidade nia preokupasaun PR sente moris iha realidade ida preokupante la'ós ba de'it ba komunidade Bobonaro, maibé lori mós preokupasaun komunidade sira seluk nian.

“Ha'u filafali ba fó hatene saida mak ha'u lori husi imi atu atua hanesan Prezidente Repúblika, para nune’e ita hotu la'o hamutuk ba hadi’a povu no rai ida ne’e nia moris servi de'it la'ós ema seluk, ita-nia aman-inan vontade atu ita servisu hamutuk, korajen la'o ba oin no tau matenek hamutuk ba timor nia futuru", dehan nia. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items