"Iha biban kuandu ami ko'alia ba malu, ha'u pesoál ha'u husu, desde ukun-an ne'e ita-nia exelénsia ministru no distintu no distinta deputadu no deputada sira mai iha ne'e ka la'e?. Sira hatán mai ha'u, ho laran ne'ebé moos teb-tebes, sira dehan, (kuitadu ami seidauk haree na'i deputadu sira mai marka prezensa iha ne'e, ami seidauk haree membru Governu sira marka prezensa iha fatin ida ne'e)”, dehan nia iha plenária PN, tersa (19/10).
Dadauk, Postu Administrativu Turiskai ne'e iha Suku 7, ne'ebé mak deputadu sira komisaun G konsege tama sai kada suku hodi haree sira-nia kestaun edukasaun.
Maibé iha fiskalizasaun ne'e, povu Turiskai sente haksolok no konsidera prezensa deputadu komisaun G nu’udar grasa boot ida tanba konsege ba vizita sira-nia fatin.
Maske, Postu Turiskai ne'e, nu’udar fatin istóriku ne'ebé hahoris ona proklamadór sira hodi proklama Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) maibé foin dala ida deputadu sira ba vizita fatin refere.
Durante hala'o atividade fiskalizasaun, komisun G, la foku de'it ba asuntu edukasaun maibé haree mós problema seluk, hanesan Estrada, Eletrisidade, Edukasaun, no bee-moos, ne'ebé mak sira halerik desde ukun-an to'o agora.
Tanba ne'e, povu Turiskai rasik aprezenta problema Sosiál hanesan bee-moos, estrada nomós eskola balun konsege monta ona ekipamentu eletrisidade, maibé susar atu asesu ba eletrisidade tanba rin-eletrisidade seidauk hari’i no fiu mós laiha. (*)