Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Leite Magalhães hatete, aprovasaun projetu Dekretu Governu kona-ba medida sira ezekusaun Deklarasaun Estadu Emerjénsia nian, ne’ebé efetua husi Dekretu Prezidente Repúblika nian n. 81/2021, loron 28 fulan-setembru, hodi hatán ba pandemia Covid-19.
Iha renovasaun Estadu Emerjénsia ne’ebé, abranje territóriu nasionál tomak no sei vigora entre oras 00:00 loron 30 fulan-setembru tinan 2021 to’o oras 23:59 loron 29 fulan-outubru.
Maibé kona-ba medida sira ezekusaun deklarasaun estadu emerjénsia anteriór nian, rejista alterasaun tolu, ne’ebé estabele durante loron tolunolu nia latran.
Iha medida dahuluk, se mak kompleta ona vasinasaun no mai ka tranzita iha país sira ne’ebé iha variante delta husi SARS-COV-2, atu tama iha territóriu nasionál, tenke aprezenta rezultadu negativu teste ba Covid-19 nian, hala’o kuarentena loron rua no hafoin períodu ne’e, hala’o fali teste diagnóstiku Covid-19 nian no prazu máximu oras 48 hafoin to’o iha país tenke halo teste foun diagnóstiku Covid-19 nian.
Iha mós medida ne’ebé tuir fali, eventualidade okorrénsia surtu Covid-19 iha kualkér parte país nian obriga indivíduu sira hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste atu realiza ezame médiku diagnóstiku Covid-19 ka aprezentasaun sertifikadu vasinasaun kompleta.
Medida ezekusaun estadu emerjénsia datolu nia. “Funsionáriu sira hotu administrasaun públika nian tenke simu vasina kontra Covid-19”, informa Fidelis iha palásiu Governu, kurta (29/09).
Iha mós regra sira seluk mantein, obrigasaun ba indivíduu sira hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste atu mantein distánsia, pelumenus metru ida ho ema seluk ne’ebé mak la hela hamutuk.
Kontinua iha obrigasaun mós atu utiliza máskara oin nian, ne’ebé taka inus no ibun, bainhira hakarak tama ka hela iha fatin públiku ka privadu hirak ne’ebé ema hotu uza, no fase liman bainhira hakarak tama ba estabelesimentu komersiál, industriál ka prestasaun servisu sira, ka ba edifísiu sira iha ne’ebé mak servisu administrasaun públika nian funsiona.
“Durante vijénsia estadu emerjénsia, lisensa, autorizasaun, vistu no autorizasaun rezidénsia no aktu administrativu sira seluk sei válidu nafatin, la depende ba ninia prazu validade”, dehan nia. (*)