“Ita sujere sira atu hadi’a ne'e, porzemplu hahalok, atu halo atendimentu ba populasaun ne'e tenke hatudu ita-nia an hanesan ema servidór, oinsá mak atu halo komunika di’ak ho populasaun sira.Se ita-nia populasaun sira-nia lamentasaun ruma, oinsá mak atu ajuda sira atu kompriende, hahalok di’ak ne'e oinsá mak atu servisu ho (on Time)”, hatete Daniel iha salaun formasaun FONGTIL, Kaikoli, sesta (09/07).
Tuir lolos, ospitalidade ne'e, atu fó atendimentu ida ne’ebé nakonu ho espiritu ida atu halo komunidade sira sente no garante vasina tanba bele hetan atendimentu di’ak husi pesoál saúde.
“Saida mak ita rejista iha ne'e mak atendimentu husi ita-nia pesoál sira, dala ruma hanesan ema ba hakarak simu vasina maibé sira la fó esplikasaun ida que di’ak, motiva ita-nia populasaun sira”, hatete nia.
Tanba ne'e husu ba Ministériu Saude (MS) atubele rezolve situasaun ida ne'e, no labele ema labele deskobre hela de'it kestaun ne'e.
“Kuandu dezentende kona-ba saida mak ita ko’alia bebeik, ida ne'e sei la kontribui ba programa vasina ho di’ak”, afirma nia. (*)