Ho preokupasaun ne'e, iha loron sesta (11/6), CNC deside  hasoru malu ho bankada Fretilin atu fó hanoin balun ba  deputadu sira liga ho kestaun restu mortal ne'ebe to'o agora seidauk hetan.

“Ami fó informasaun balun kona-ba ema lakon. Ezemplu ko’alia de'it ema koñesidu liu, Prezidente, Nicolau Lobato, ita husu ba husu, Indonézia seidauk bele hatete dehan lakon ou sira lori ba hakoi iha ne'ebé”, dehan nia iha hafoin hasoru malu ho deputadu sira husi Bankada Fretilin iha PN, sesta (11/06).

Tanba ne’e CNC rasik preokupa karik Timor-Leste seidauk ratifika konvensaun organizasaun nasaun unidas kona-ba ema lakon. “Ami-nia preokupasaun, karik ita seidauk ratifika, entaun ita ejize ba Indonézia mós sei bele hato'o fali razaun mai, Timor la ratifika konvensaun, tanbasá mak ha’u tenke iha obrigasaun hatudu ema lakon sira ne'e ba”.

Durante ne'e pozisaun Centru Nacional Chega, seidauk buka, tanba Timor-Leste seidauk ratifika konvensaun ho obrigatóriu.

“Ha’u pertinente liu duni Parlamentu sei foti, só kestaun ida ne'ebé mak ami hato'o kona-ba ida ne'e mak fó hanoin ba Parlamentu seidauk ratifika konvensaun ONU nian kona-ba ema lakon”, afirma nia.

Maske durante ne'e Timor-Leste ratifika konvensaun barak, maibé konvensaun ida kona-ba ema lakon ne'e seidauk.

Enkuantu Timor-Leste mós bele halo reunifikasaun ba família sira, nomós ba labarik sira ne'ebe uluk tempu sei ki'ik Indonézia sira lori.

“Ha’u hanoin parlamentu nasionál foti kestaun kona-ba ema lakon ne'e, ema ne'ebe mak envolve aan iha rejisténsia, karik uluk militar Indonézia sira kaer tiha dadur depois lakon to'o agora, ida ne'e mak to'o agora ita seidauk hetan”, hatete nia.

Centru Nacional Chega mós hato'o hanoin balun ba bankada Fretilin atubele halo audénsia ho Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) no Ministériu Justisa (MJ) hodi husu ratifikasaun konvensaun kona-ba ema lakon ne'ebé Timor-Leste seidauk halo. (*)