“Fatin ne'ebé di'ak AMRT de'it mak fatin di'ak, agora Arkivu Nasionál de'it mós fatin sei laiha atu haree depois Chega de'it mós ita presiza haree, tanba atu progresu instituisaun ida atu sai di'ak liután ita presiza mós iha fasilidades ne'ebé di'ak atu fó apoiu tomak ba progresu ne'ebé mak ita hala'o”, dehan Lino iha salaun CNC Balide, kuarta (09/06).
Nune'e Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Fernandes hatete, dadaun sei menus rekursu umanu tanba arkivista foin ema na’in-ida.
“Problema boot mak rekursu umanu, ami iha mais rihun-30 dokumentu iha ne'e, maibé ami mak ida de'it, bainhira ko'alia arkivista ema ne'ebé mak hasai estudu iha universidade kona-ba oinsá mak servisu ho arkivu, atu tau matan ba arkivu ne'ebé tuan loos ona”, dehan Hugo.
Tanba, presiza ema ne'ebé iha koñesimentu di'ak oinsá atu uza instrumentu kímiku hodi preserva arkivu sira, nune'e CNC presiza primeiru rekursu umanu.
Nune’e iha loron 9 fulan-jullu nu'udar loron internasionál ba Arkivu nune'e Centru Nasionál Chega selebrasaun loron ba dala-14. Mak Timor-Leste realiza Komferense Internasionál Arkivu ho thema ‘Importánsia Husi Partimonio Dokumentál ba Dezenvolvimentu’.
Iha selebra loron internasionál arkivu nian ba 64 ne'e seksaun ida iha United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO). (*)