Dekretu ne’e hodi apoiu estabelesimentu ba ensinu superior privádu sira ne'ebé hetan akreditasaun iha obtensaun, hodi hadi'a kondisaun no infraestrutura sira.
"Hakarak informa katak, ohin (26/05) iha reuniaun konsellu ministrus, deside aprova propósta dekretu lei ne’ebé mak kria liña kreditu ba esinu superiór kualidade ne'ebé mak objetivu atu fó apoiu finanseiru ou asesu kréditu baratu ba iha universidade ou ensinu superior sira”, dehan Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru (MPKM), Fidélis Leite Magahlăes hafoin reuniaun KM iha Ministériu Finansas, kuarta (26/05).
Proposta lei ne'e sei implika katak universitáriu sira sei bele hetan asesu ba kréditu barratu ho funan ne'ebé di'ak, favorável ba estudante sira iha nível superiór.
Ministru Ensinu Superior Siénsia no Kultura (MESSK), Longuinhos dos Santos hatutan, dekretu lei ne'e atu hasa'e kompetetividade no rekoñesimentu internasional husi instituisaun sira ensinu superior nian, hodi dezenvolve diversifikasaun husi oferta kursu sira iha área prioritária sira no dezenvolve desentralizasaun territórial ensinu superior nian.
"Kria liña kréditu ida ne'e ba estudante sira atubele moderniza ka atu hadi'a kondisaun insfraestrutura privádu sira nomós bele kapasita rekursu umanu tuir planu ne'ebé mak mai husi ensinu superior privádu ne'ebé hetan retensaun”, esplika Longunhos.
Tuir kritéria, bainhira atu asesu iha fundu ne'e, tenke iha dekretu lei ida ne'ebé atubele regula ba ensinu superior privadu ne'ebé mak hetan.
"Finansiamentu ida ne'e ita tau iha rekuperasaun ekonómiku nian ne'ebé kuaje U$2,5 milhões iha tinan 2021 ne'e, nian", hakotu nia. (*)