Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Diskursu PM Taur iha Aprezentasaun Proposta Lei OJE 2021 Parte 14 : Kuadru Institusionál

Tempotimor (Dili) - Ita-nia orsamentu Estadu ba kuadru institusionál inklui justisa, administrasaun públika seguransa, defeza no negósiu estranjeiru, nune’e mós despeza husi Ministériu no ajénsia sira ne’ebé halo servisu internu ba Governu, hanesan Ministériu Planu no Ministériu Finansas. Iha tinan 2021, ita planeia atu gasta dolar millaun 470 ba dezenvolvimentu institusionál. Ida ne’e ekivale ho baluk haat husi ita-nia orsamentu.

Ida-ne’e inklui, entre sira seluk, Reforma Institusionál Boot 4, ita-nia reforma 4G, ne’ebé Governu dezeña no implementa hela, nune’e mós Planu Nasionál kona-ba Ordenamentu Territóriu, ba ida-ne’ebé sei investe dolar millaun 3,8.

Ita sei define, ho forma sistemátika, universu husi Timoroan no mós estranjeiru sira-ne’ebé hela iha Nasaun ne’e bazeia ba Rejistu Sivíl modernu ida no Sistema Dijitál. Ita sei konklui enkuadramentu jurídiku lei rai no sasán imovel sira-nian no mós ninia rejime jestaun nian. Ita sei define baze sira ba ordenamentu no utilizasaun teritoriál. Ita sei moderniza administrasaun públika. Hirak ne’e mak aspetu fundamentál sira husi prosesu konstrusaun Estadu nian. Ne’e mós sai nu’udar kondisaun sine qua non ba governasaun di’ak ida, ba dezenvolvimentu ekonómiku ida no ba prestasaun servisu ne’ebé efisiente no efikás.

Ho rasiosíniu ida-ne’e, Prezidénsia Konsellu Ministru sei koordena Reforma 4G sira. Ida-ne’e sei inklui mós alterasaun jurídika importante sira, ne’ebé inklui mós reforma Administrasaun Públika no alterasaun jestaun finansas públikas, ne’ebé sei aprezenta ba Parlamentu Nasionál hafoin debate orsamentu nian ida-ne’e. Apoiu no aprovasaun ba lei hirak ne’e husi Parlamentu Nasionál sai hanesan pasu importante ida atu hametin kapasidade jestaun no mós efisiénsia husi operasaun Estadu nian sira.

Reforma 4G sira foka liu ba deskonsentrasaun no desentralizasaun ba prosesu foti desizaun no rekursu sira, iha reforsu ba responsabilizasaun no governasaun di’ak, modernizasaun, promosaun no inovasaun, reforsu ba efisiénsia no relasaun di’ak kustu-benefísiu. Reforma hirak ne’e inklui reforma administrasaun públika, reforma jestaun orsamentál no finanseira, desentralizasaun no reforma judisiál no lejizlativa.

Ba dahuluk, ita sei hadi’a klima negósiu nian atu fasilita dezenvolvimentu iha setór privadu. Ita hahú, no ita sei kontinua prosesu rasionalizasaun rejistu no lisensiamentu empreza nian, ne’ebé bele la’o neineik liu no arbitráriu no burokrátiku liu. To’o tinan 2021 nia rohan, ita planeia ona atu iha sistema rejistu ba prédiu ka títulu propriedade nian. Hatene tuir se mak sai rai rohan ida-idak nia na’in no bele reforsa ativu sira atu empresta fundu hodi haluan negósiu, liuhusi ipoteka, sai baze esensiál husi Estadu modernu ida no ekonomia moderna ida.

Ba daruak, ita-nia sistema governasaun tenke modernizadu atu nune’e sidadaun sira bele hetan asesu ba servisu liuhusi via on-line. Baze husi ita-nia estratéjia Governasaun Eletrónika mak atu kria identidade únika no dijitalizada ba sidadaun hotu-hotu. Ida-ne’e sei fasilita asesu ba servisu oioin lubuk ida, ne’ebé inklui saúde, protesaun sosiál no rejistu fiskál. Ho identidade únika ida, ne’ebé bele verifika no informatizada, sei hamenus fraude, halakon duplikasaun pagamentu no sei luta hasoru uzu identidade falsa ba tranzasaun komersiál.

Datoluk, ita sei kontinua implementa reforma planeamentu no orsamentasaun oioin lubun ida. Señór deputadu sira bele nota agora katak orsamentu Estadu tinan ida-ne’e nian, ba dala uluk, adota abordajen orsamentu tuir programa. Ida-ne’e sei hadi’a transparénsia, kustu servisu nian, responsabilizasaun ba rezultadu sira no, tuirmai, dezempeñu Governu nian. Hein katak melloria signifikativa iha futuru, kona-ba formatu aprezentasaun no orsamentasaun nian ida-ne’e, bainhira formatu ne’e hadi’a daudaun ona, bainhira fragmentasaun iha prosesu orsamentu no iha instituisaun tratadu ona no bainhira Ministériu sira hadi’a daudaun ona sira-nia kapasidade planeamentu, monitorizasaun no avaliasaun. Iha futuru ita-nia orsamentu sei deskreve di’ak liután polítika no estratéjia husi Ministériu ida-idak no sei deskreve di’ak liután saida maka sira hakarak alkansa no ninia kustu hira. Ita-nia adosaun ba formatu ida-ne’e iha kedas tinan ida-ne’e, hanesan dezenvolvimentu ida-ne’ebé pozitivu tebes.

Dahaat, kona-ba reforma jestaun finanseira, ita sei diversifika ita-nia fonte reseita públika nian sira. Ita sei jere di’ak liu pagamentu impostu nian ne’ebé atraza no ita kontinua atu dezenvolve estratéjia prudente kona-ba jestaun dívida. Ita sei reforsa ita-nia autoridade aduaneira no tributária, hodi hametin sira-nia dezempeñu no responsabilidade. Ita tenke hadi’a lalais ita-nia ezekusaun orsamentál, liuliu iha projetu kapitál nian sira. Ita sei atualiza sistema jestaun finanseira ne’ebé informatizadu, ne’ebé daudaun ne’e ita uza, atu nune’e parte ne’ebé sai na’in orsamentu nian bele iha informasaun ne’ebé kompleta, atualizada no loloos kona-ba ninia fundu ne’ebé iha.

Dalimak, desentralizasaun maka prosesu esensiál atu lori prestasaun servisu besik liután ba populasaun no reforsa responsabilidade ba komunidade lokál sira. Ita sei kontinua atu reestrutura ita-nia instituisaun sira hodi garante katak rekursu umanu no rekursu finanseiru distribuídu ho di’ak iha País laran tomak.

Ikusliu, hametin ita-nia sistema judisiáriu nu’udar buat ne’ebé importante tebetebes. Ita-nia sidadaun sira depende ba sistema justisa ida ne’ebé justu, efisiente no asesivel. Ita sei dezenvolve no tau osan ba programa kompletu ida, atu garante objetivu hirak ne’e bele realiza duni. Aleinde ida-ne’e, ita sei dezenvolve meiu estrajudisiál sira ba rezolusaun litíjiu, hanesan arbitrajen no mediasaun, no ita sei kontinua garante papél relevante husi justisa tradisionál no dalan tesi lia tuir ita-nia kostume. (*)

Sei Kontinua ba PARTE 15

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter