Deputadu Guntur ko’alia ne'e tanba nia hare katak, sesta bazika ne'ebe governu inisia dadauk ne'e sei la fo retornu ba kofre estadu, maibe ida ne'e so gasta deit fundu minarai.
Nia hatutan, dalaruma iha implementasun sesta bazika ne'e mosu diskriminasaun oioin, tanba komunidade la aseita no sunu sasan ne'ebe governu atu oferese ba sira.
Ne'e duni nia dehan, buat hirak ne'ebe komunidade halo no rezeita sesta bazika ida ne'e nudar kritika ida ba governu atu hadia sistema sesta bazika ne'e, katak, oinsa mak bele halo investimentu deit.
Nia konsidera investimetuu ne'e faze ida importante ba estadu hodi inisia, oinsa fo retornu ba kofre estadu.
"Ladun dignu ba ita nia sosiedade, tanba ne'e mak sira la satisfas, no asaun sira ne'ebe mak sosiedade sira halo ne'e nu’udar kritika ida ba governu atu bele hadia sistema baziku ne'e,"Guntur deklara iha Parlamentu Nasional, Tersa (1/12).
Kona-ba kestaun sesta bazika ne'e nia haktuir, ida ne'e uluk kedas sei iha diskusun iha PN, Guntur rasik fo ona alarma ba govetnu katak, sesta bazika ne'e iha parte ida bele mos fo prejuizu ba despeza estadu nian.
Nia ko’alia ne'e tanba realidade sosiedade sira iha TL seiduk iha ida mak hamlaha no daudaun sira sei moris normal hela, maibe governu ladun analiza hodi aplika fila fali medida sesta bazika ne'e.
Deklarasaun estadu lakon osan, tanba nia fo ezemplu hanesan polemika informasaun ne'ebe daudaun espalla hela katak, sesta bazika ne'e kompañia sira importa deit husi Atambua no Kupan maka lori tama mai hodi fahe.
Nia konsidera se karik informasaun sira ne'e mak kuandu sai realidade, ne'e problema boot ba rekursu TL.(*)