Print this page

Diskursu PM Taur iha Aprezentasaun Proposta Lei OJE 2021 Parte 10 : Portu Tibar

By December 01, 2020 1492

Portu Tibar (Tíbar Bay Port) maka projetu ho interese nasionál estratéjiku nian ne’ebé boot tebes. Projetu ne’e nu’udar Parseria Públiku Privada (PPP) dahuluk ne’ebé ita implementa hela.

Konstrusaun hahú iha fulan-agostu tinan 2018, ne’ebé ninia jestaun responsabiliza husi grupu Bolloré, detentór kontratu konsesaun durante tinan 30 hamutuk dolar millaun 490.

Hein katak, hafoin estensaun fulan 9 tanba COVID-19, konstrusaun ne’e bele remata ona iha fulan-maiu tinan 2022.

Espansaun portu ne’e ninia objetivu maka atu rezolve problema konjestionamentu oras ne’e no atu permite katak roo boot sira bele sadere no dezembarka. Hein katak ida-ne’e bele hamenus kustu transporte marítimu nian no aumenta volume naha nian. Durante tinan 2021, ita sei konklui estudu preparasaun no viabilidade nian ida kona-ba parke industriál ida.

Tuir planu sei harii iha Likisá, hein katak parke ne’e bele kria empregu 4.000 no promove tranzbordu, reembalajen no produsaun ne’ebé orientada ba esportasaun ne’ebé ligada ho Portu Tibar.

Teknolojia Informasaun no Komunikasaun

Ita-nia futuru depende ba ita-nia kapasidade atu inova no utiliza teknolojia informasaun nian sira. Ida-ne’e sei ezije la’ós de’it mudansa iha ita-nia populasaun nia kompeténsia no edukasaun, maibé ezije mós konetividade ida-ne’ebé di’ak liu. Ita mós Nasaun ida husi Nasaun balun iha mundu ne’ebé la ligadu ho internet liuhusi kabu fibra ótika. Teknolojia, via satélite, ida-ne’e, neineik liu, ladún fiável no karu liu.

Tuir dadus tinan 2019 nian husi Seasia.co, Timor-Leste iha velosidade internet neineik liu daruak iha mundu. Velosidade neineik liu dala 25 husi velosidade média iha Ázia no iha Pasífiku tomak. No, daudaun ne’e ita-nia sidadaun sira selu dolar 300 ba kada megabits segundu ida, tarifa iha Kamboja, Indonésia no Austrália ida-idak maka dolar 8,1, dolar 1,8 no dolar 2,1.

Situasaun ida-ne’e afeta ba ita-nia kreximentu ekonómiku no impede ita-nia sidadaun atu hetan asesu ba informasaun no simu servisu on-line oioin.

Atu transforma ita-nia konetividade, iha tinan 2021 nian, ita sei investe millaun 41 atu instala fiu tasi okos ba fibra ótika ne’ebé liga ba territóriu norte Austrália nian. Hein katak fiu ne’e bele instala ona iha tinan oin.(*)

Sei Kontinua ba PARTE 11

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items