Print this page

KAK sei Hakerek “Surat Cinta” ba Vise MNEK

By November 05, 2020 5029
Kareta Xapa Matrikula Azul, vise Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK), Julião da Silva ho ninia kondutor (02/11) Kareta Xapa Matrikula Azul, vise Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK), Julião da Silva ho ninia kondutor (02/11) Foto Suplai

Tempotimor (Dili)- Bazeia ba aktu vise Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK), Julião da Silva, ne'ebé lori partimóniu estadu ba vizita rate iha loron finadu, maka, Komisáriu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Sergio Hornai konsidera governante ne'e laiha onestidade no lahatene uza partimóniu estadu tuir nia korridór.

"Lei dehan membru governu iha previléziu hanesan mós ha'u komisáriu. Maibé, ha'u labele uza kareta estadu ba para fali iha tasi ibun, festa ka lia-mate no lia-moris. Se asuntu privadu, ha'u tenke buka mikrolete ka taxi atu bele ba, ne'e mak ita dehan iha onestidade, resposabilidade, iha plena ba buat ida naran paixaun, nasionalizmu no patriotizmu. Entaun, karreira ne'e tau iha ita-nia boas prátika, anaunser por konsidensia ruma, familia mate maibé iha tempu servisu hela," Komisáriu KAK Sergio Hornai hateten lia hirak ne’e iha Kuartel Jenerál Fatuhada-Dili, Kinta (5/11).

Komisáriu ne'e mós afirma, se ema hotu hatene patromóniu estadu no buat ida pekulatu de uzu ne'e, labele uza arbiru, maibé uza ba apropriadu atu nia fins ne'e mós apropriadu ba interese públiku ninian.

"Sai hanesan lider ida, ita mós iha kódigu konduta, ne'ebé ita iha responsabilidade ida iha ita-nia servisu fatin, familia no sosiedade. Maibé, kuandu sosiedade julga ita ne'e buat ne'ebé ladi'ak. La'ós advertense ida ba ita, mais ita presiza halo melloramentu ida ne'ebé di'ak. Ne'ebé ha'u komisáriu ida ha'u iha direitu atu uza kareta ne'e, mais nia fins ba vizita ha'u-nia Avó nia rate ne'e la'ós komisáriu nian," nia dehan.

Nia mós afirma, husi aktu sira ne'e mak KAK kontinua hola médida ba ema sira ne'ebé laiha responsabilidade ne'e.

"Ita nafatin halo médida ba ema sira ne'ebé iha, mais ita-boot sira haree husi volume ne'ebé iha, katak loron ba loron ita hotu komesa preokupa, katak, sasan sira ne'e tenke tau iha nia fatin. Tanba ne'e mak durante finadu ne'e ita identifika no prosesu la'o hela, ne'ebé sira ne'ebé uza kareta no motorizada estadu nian sei prosesu kontinua ba oin, tanba pekulatu de uzu," nia tenik.

Entertantu tuir kodigu penál artigu Artigu 296 ne'ebé ko'alia kona-ba pekulatu ho uzu katak, funsionáriu ne’ebé uza ka husik ema-seluk uza ba fim ne’ebé la tama iha nia destinu veíkulu ka koiza movel seluk ho valór signifikativu, ne’ebé tama iha nia liman ka nia bele kaer tanba nia funsaun, atu hetan ba nia ka ba ema-seluk benefísiu ilejítimu ka hamosu prejuizu ba ema ruma, sei hetan pena prizaun too tinan 2, kuandu buat sira ne’e tama iha nia liman ka nia bele kaer tanba nia funsaun.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Thursday, 05 November 2020 18:06
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items