Print this page

Posibilidade Liu Tinan 10 GS Foin To'o TL

By October 17, 2020 1878
Mapa tratadu tasi Timor Mapa tratadu tasi Timor Foto Facebook

Tempotimor (Dili)-Maske tratadu tasi Timor nian loos ona, maibé atu lori Greater Sunrise mai Timor-Leste parte kosta sul nian la'ós fasíl, tanba legalidade lubuk mak seidauk iha.

Nune'e, Prezidente Konsellu Administrasaun Autoriedade Nasionál Petroleu no Minerais (ANPM) Florentino Mateus Soares Fereira katak, kuandu la presiza legalidade sira no hakarak servisu diretamente maka sei han tinan ualu, maibé presiza legalidade sira, sei liu tinan 10.

"Rejime ida ne'e rekere ita atu hatur enkuadramentu legál sira, tanba ne'e mak ami bolu komesa husi kódigu mineiru petrolíferu nian, tributária no lei komplementár sira, nune'e iha termu jurídiku legál nomós tributária fiskais sira bele preparadu," dehan Prezidente ANPM Florentino Mateus Soares Fereira iha Kampus UNITAL, Sábadu (17/10).

Nia mós dehan, iha enkuadramentu legál ba GS, presiza halo kazamentu ba lei Timor-Leste no Australia. "Iha tejime legál ita koko atu fó kaben ba lei rua, lei Australia nian ne'ebé ema bolu lei komun maibé iha Timor ita bolu lei sivíl.

Lei rua ne'e nia sistema la hanesan, entaun ami halo tiha ona iha aranjamentu tranzisaun ne'ebé muda kampu sira husi teritóriu Australia nian mai teritóriu Timor-Leste," nia dehan.

Lider ANPM mós afirma, kampu sira hanesan kitan, Bayu Undang, 1109, ida ne'ebé bolu 1911 ne'e no kampu sira seluk muda ona mai teritóriu TL.

"Bainhira ami muda kampu sira ne'e mai, ami deskute ho Australia sira kona-ba enkuadramentu legál sira atu haree oinsa lei rua ne'e ita halo sai ida de'it, maibé la fó prezudikasaun ba empreza sira nomós estadu, entaun prosesu ne'e mós ita sei halo ba Greater Sunrise, tanba GS ne'e kampu foun loos," dehan Florentino.

Nia subliña, bainhira prosesu kazamentu ba lei rua ne'e hotu ona, presiza produz tan kontratu partilla produsaun ida ne'ebé iha laran sei prevé nia kondisaun oinsa atu dezenvolve kampu GS ne'e, tanba ne'e la'ós fasil.

"Prosesu hotu presiza iha Komisáriu rua husi TL no rua husi Australia para asina akordu, depois lori ba Timor Gap ho nia operadór sira asina kona-ba prosesu dezenvolvimentu nian, tanba ne'e ita la'ós sik de'it katak, ohin ka aban, maibé ne'e prosesu ida ne'ebé involve legál, komersiál no tékniku," nia dehan.

Entretantu kalendáriu ne'ebé iha ona katak, prosesu lei sira sei finaliza iha tinan oin, maibé depende ba diskusaun entre tékniku husi TL no Australia.

"Kona-ba PMC ami prevé ba dezembru tinan ne'e, maibé la'ós PMC de'it mak iha laran, lei komplementár mós iha, PSC, entaun agora iha ona esbosu, ami bele finaliza, maibé ba oin mak PSC ami konsege asegura ho empreza ba tinan oin," dehan nia.

Liga legalidade sira ne'e, nia mós dehan, kuandu ita asina kontratu ida mak la presiza legalidade ka servisu diretamente ita sei gasta tinan ualu hodi halo produsaun ba gas, entaun hamutuk ho prosesu legalidade ne'e bele liu tinan 10, tanba atu finaliza legalidade de'it bele atinje to'o tinan rua ka tolu inklui atu halo kontrusaun presiza gasta tinan ida ka rua halo konstrusaun.(*)

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Wednesday, 21 October 2020 23:34
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items