Print this page

Dinamika Politika Partidu Fretilin Depois Retiru Vikeke Featured

By November 27, 2018 7435
Vise Prezidente Partidu FRETILIN, Francisco Miranda Branco. Vise Prezidente Partidu FRETILIN, Francisco Miranda Branco.

Partidu FRETILIN nu'udar partidu boot no istoriku iha Timor-Leste, ne'ebé lori nasaun ne'e hodi hetan independensia, maibe istoria partidu ne'e nian iha faze konstrusaun estadu la 'midar' liu prosesu rezistensia nian.

Bainhira flashback uitoan ba kotuk, partidu ne'e konsege ukun dala ida deit, maski nune'e la konsege remata ninia mandatu to'o tinan lima.

Nune'e iha periodu hirak tuir mai hetan vitoria iha eleisain mas sempre 'derrota' beibeik iha ukun. Iha tentativa barak husi adversariu politiku sira hodi minimiza partidu ne'e. Tanba ne'e presiza atu haree fila-fali ba interna partidu nian saida loos mak mosu tanba ne'e partidu FRETILIN hanesan deskreditadu husi adversariu sira.

Ne'e duni mosu ona pedidu husi interna Partidu FRETILIN nian atu halo mudansa re-estruturasaun hodi bele lori hikas konfiansa husi povu no mos adversariu politiku sir.

Atu hatene klaru tuir mai akompaña entrevista eskluzivu Tempo Timor ho Vise Prezidente partidu FRETILIN, Francisco Miranda Branco.

Tempo Timor (TT): Tuir ita boot nia haree saida mak kauza hamosu disturbiu iha partidu FRETILIM nia laran, liuliu mosu iha munisipiu viqueque?

Francsico Branco (FB): Ha’u hanoin dinamika interna partidu nia ne’e normal, iha diverjensia hanoin no demokrasia ate saudavel. Kuandu tau iha meza leten hot-hotu ko’alia ba malu kona-ba diskondarsia balun. Hanesan fundamental sentraliza iha hanoin, tanba sa mak FRETILIN manan mas nunka bele kaer ukun. Ida ne’e mak sai preokupasaun kuadrus balun kona-ba tinan hira mai ne’e, tanba sa mak FRETILIN nunka lakon maibé la konsege kaer ukun.

TT: Ita haree ba preokupasaun ida ne’e iha 2002 FRETILIN manan maioria absoluta ho 55%, depois 2007 manan maibé ema hadau tiha husi FRETILIN. So hanesan partidu foin primeira véz lakon iha 2012, 2017 mós FRETILIN manan no 2018 mós FRETILIN manan, razaun saida mak kadeira barak maibé ema lakohi konvida hodi halo koligasaun, manan mós labele ukun, ukun mós la to’o rohan?

FB: Sim, iha ne’e ita boot sira haree kle’an no luan liu tanbasa, razaun tanbasa ne’e mak buat hotu-hotu tenke haree ho observasaun ida ne’ebé mos kle’an no luan. No labele emosionalmente hasai konkluzaun. Futuru determinante ba pograma ne’ebé ita atu orienta ita nia programa ba dezenvolvimentu nasional atu ba ne’ebé nee mós iha parte ida iha situasaun ida ne’e.

Tuir ha’u nia observasaun, ita haree, ita hotu hatene ita nia reseita ne’e mai úniku ida de’it husi fundu minarai I to’o tinan 10 resin ona, ita uza ita nia fundu ne’e mós sei nafatin seidauk iha alternativa seluk. Ita sei defende totalmente ba ida ne’e, tanba ne’e mak hau hanoin, ida ne’e mak sai fundamental iha diverzensia hodi hamosu situasaun ne’ebé ita hasoru agora daudauk. Husi parte ida dehan ita tenke gasta didi’ak ho responsabilizasaun ho kontabilizasaun ho tranparansia, tenke hatudu nafatin boa governasaun iha nasaun nia laran, tanba tinan 10 liubá ita haree katak, ita gasta milliaun kuaze 10 maibé nia rezultadu bee moos de’it, nesesidade esensial ida ne’ebé tuir loloos povu labele halerik ona, maibé ohin lorn ita sei hasoru hela no aat liután iha kapital republika problema ida ne’e ita sei haree ho matan.

Tuir ha’u nia analiza perpetiva, tanba sa mak FRETILIN laiha oportunidade kaer ukun ne’e hatudu fundamentu sira hanesan ne’e ida tanba hakarak halo jestaun diak ba ita nia rekursu, parte seluk dehan ita gasta pre-gasta, maibé gasta halo nusa.

TT: Iha ne’e iha kordenadór munisipu balun hateten pur kauza de tátika mak presiza hadia?

FB: Sim, hau hanoin tátika ne’e sekundária, asuntu primáia ne’e mak se ita orientasaun ba dezenvolvimentu nasional atu ba iha ne’ebé. Uza ita nia rekursu ne’ebé iha hodi diversifika ita nia reseitas atu hakore aan husi dependensia ba resitas petroliu nia. Tanba ha’u hakarak konvida fila fali ita hotu ba iha no lejislatura. Ida dependesia, atura ne’ebá apoiu husi ita nia parseiru sira, maibé ita mós, parseiru sira mós iha kompromisiu ho ita katak atu sustenta mai makina estadu imi tenke buka resita rasik, ami labele sustenta imi nia makina estadu. Makina estadu ne’e imi rasik mak buka, I ohin loron depois de ita hetan tiha ona fontes rekursus finanseiru mai fundu petroliferu, ital abele haluhan buat ida ne’e. ita simplesmente ba fundu petrolifeiru sustenta makina estadu.

TT: Agora, ohin tiu ko’alia katak, FRETILIN hakarak gastu ho gastu ne’ebé loloos, mais kuandu, oinsa mak ita bele gasta ho loloos no oinsa mak ita bele tama iha sistema hodi bele gasta ho loloos. Saida mak FRETILIN tenke halo, atu bele hadia ida ne’e, husi parte seluk mós bele simu FRETILIN hodi tama ukun hamutuk ho sira?

FB: Tanba ida ne’e mak ita labele kaer ukun hamutuk, ida mak boa governasaun, ida hakarak dehan ita tenke kuidadu uzu ita nia reseita unika fundus petroliferu. Ita tenke orienta ona ba atu kore itania aan husi depedensia total husi fundu minarai, ita rasik tenke buka fonts resitas hodi sustenta ita-nia makina estadu. Ita tenke fila fali ba kumpri saida mak ita nia komprimisiu iha lei fundu petroliferu ba dezenvolvimentu nasional fiziku, mak ita uza ita nia fundu minarai, maibé ba sustenta ita nia makina estadu ita tenke buka resita rasik hodi dezenvolve. Ida ne’e mak hau hanoin baze esensial iha diverzensia.

TT: Agora ita haree katak, problema ida ne’e tinan 15 besik tinan 20 ona FRETILIN mais votadu, FRETILIN partidu boot, agora militante sira ezize katak ita la’os NGO. FRETILIN ne’e la’os NGO, FRETILIN ne’e partidu para ba ukun. Saida mak FRETILIN tenke halo atu FRETILIN bele ukun?

FB: Agora ida mak preokupasaun hotu-hotu nia I ida ne’e mak sai fatuk ida ne’ebé satan hela. Hanesan ohin hau hateten ona se ita bele kaer ukun, sei simu de’it hanesan ida uluk liubá, se governu, sr. Xanana Gusmão fó naran ida atu kontinua nafatin kaer ukun, kaer ba finansas, kaer ba minarai, kaer ba rekursus umanu, kaer ba grandes projeitus obras públika nia, planeamentu. Entaun ita kaer ukun hanesan ne’e nusa loos, ne’e ita la kaer ukun ida, ema kaer ita nia ikun fali. Ida ne’e mak prinsipiu ne’ebé ami labele simu ne’e, FRETILIN labele simu, atu kaer de’it ba ukun ne’e bele ezekuta halo nusa loos. Ukun ne’ebé defatu ita lakaer ukun poder informal mak determina fali poder formal laiha fali forsa atu determina, tanba ministeriu ne’ebé determinantes iha tiha fali seluk nia liman.

TT: Ita haree ba mai katak iha viqueque ne’e mós husu mós hanoin balun atu halotanba prezidente partidu agora ba prezidente da repúblika no sira mós atu halo kongresu estraordinariu alterasaun ba estatutu partidu nia tanba ho liafuan ida dehan grande inkluzaun ne’e. Oinsa?

FB: Sim, partidu hanoin katak ita nia frazildade ne’e hakarak ga lakohi ita iha konsolidasaun estadu entaun presiza iha kestoens fundamentais ne’ebé esturantes ne’ebé ita partudus politikus hotu tenke iha konsensus. Entaun iha retiru viqueque nia, hanoin katak inkluzaun mak dalan ida ne’ebé mak di’ak liu atu ita bele hamutuk ho reprezentasaun estadu nia, entermus estruturantes fundamentais estadu nia orientasaun ida lori nasaun ne’e ba futuru. Iha tempu ida mós ha’u tenke hanoin kona-ba lideransa foun nasaun nia. Maibé lideransa foun nasaun nia ne’e labele hetan bensaun de’it ne’e, tuir katuas sira fó bensaun ne’e labele, jerasaun foun mak mosu tenke hateten ami mak ne’e.

TT: Serake FRETILIN iha jerasaun foun ne’ebé ke brani mosu?

FB: Ha’u hanoin hakarak ka lakohi lei ne’e natural, alende natural ne’ebé determna sira ne’ebé idade la’o ba dadauk ona I sira ne’ebé foun hakarak ka lakohi tenke mosu duni. Ida ne’e lei natural, natureza nia mak determina.

TT: Tuir perspetiva ema balun nia katak partidu FRETILIN diferente ho partidu sira seluk hanesan CNRT ne’ebé mak baze de lideransa nomós PLP na baze de lidransa, kuandu mate partidu sira bele namlele, agora FRETILIN laiha, tanba saida mak durante tinan 20 ona FRETILIN nunka iha mudansa ba lideranasa?

FB: Lideransa sira ne’e mós hili husi eleisaun diteita. Ha’u akompaña iha 2012 karik, iha anunsiu husi kuadru sira ne’ebé hakarak kandidata an bele kandidata para halo konkorensia figura rua Lú-Olo ho Mari, mas liu tiha tempu ne’ebé determina laiha ida mosu. Ha’u espera katak dinamika politika bele hamosu figura sira ne’e. sedu di’ak liután tanba bele hatudu alternativa atu lori partidu nia moris ba futuru no bele sai lideransa ne’ebé hatutan moris partidu nia ba oin.

TT: Espetativa saida mak FRETILIN iha ba oin?

FB: Espetativa ho dinamina ne’ebé agora mosu daudaun, katak lideransa foun sira mós hakarak fó kontribuisaun ba vida moris partidu nia. 2022karik iha 2020 iha bele haree buat ruma karik figura ruma mosu ona atu bele kontinua, ha’u hanoin ne’e di’ak, saudavel ba vida partidu nia. (bele temi sira nia naran), hau labele, ha’u tinan 68 ne’e (Prezidente partidu presiza ema ne’ebé maduru), sim, mas ha’u mós tempu naruk ha’u hanesan, iha liu hanoin di’ak atu lideransa foun mós bele mosu iha partidu, hodi hatutan partidu ba oin, tanba labele haluhan Timor-Leste populasaun 70% joven no se ida ne’e mak ita haree husi perspetiva politika tenke lidera duni husi jerasaun joven para bele. Sira ne’e mak reflete ami-nia jerasaun ba oin.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Tuesday, 27 November 2018 12:13
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items