Iha intervensaun Sekretáriu Estadu Elizário husu Dirijente Kooperativa sira tenke jere kooperativa ho di’ak hodi nune'e bele iha ninia sustentabilidade ba futuru.
“Atu kooperativa ne'e iha ninia sustentabilidade, mak dalan úniku dirijente no jestor sira tenke hala'o estudu komparativu ba kooperativa sira seluk iha rai laran nomós rai liur. Halo proposta ba SEKOOP hodi husu formasaun kontinuasaun, ikus liu mak dirijente sira tenke servisu badinas hodi mobiliza membru foun sira. CU Nabilan m’os tenke promove poupansa sira seluk, inklui ema ida, tenke produtu ida”, deklarasuan dehan SEKOOP Elizário Ferreira ne'ebé www.tempotimor.com asesu iha pájina SEKOOP segunda (07/11).
Tanba dirijente no membru sira mak la jere di'ak iha Kooperativa sei la fó benefisia ba membru inklui dirijente Kooperativa sira.
“Ita-boot dirijente sira tenke jere osan kooperativa nian ho didi’ak, kuandu lajere membru sira osan di’ak, mak loron ida imi sei fahe malu, no kooperativa sei mate”, hatutan nia.
SEKOOP rekomenda ba CU Nabilan hodi ba rejistu iha Ministériu Justisa, prontu mós kria kondisaun hodi hala'o prosesu administrativu sira, naran katak hato'o proposta ba Sekretáriu Estadu Kooperativa kona-ba apoiu komputadór, printer, surat tahan, no seluk-seluk tan.
Responsável CU Nabilan, Guilhermino da Cruz agradese ba SEKOOP tamba bele loke sir- nian AGM ba da-uluk, CU Nabilan ne'e mosu tanba inspira husi dosente no estudante sira wainhira hala'o estudu prátika iha baze, notak katak komunidade sira susar tebes atu asesu ba merkadu, ho ida-ne'e mak sira halibur malu hari'i Kooperativa hodi hakman netik produtór sira-nia problema.
“CU NABILAN mosu tanba hetan inspirasaun husi dosente sira tanba iha terenu nota katak komunidade susar atu asesu ba Merkadu tanba ne'e mak ami halibur malu hodi hari’i Kooperativa”, afirma nia.
Kooperativa Créditu Union NABILAN inisia husi dosente, funsionáriu, no estudante sira iha Fakuldade Ekonomia, Universidade Nasionál Timor Lorosa'e (UNTL) nian, iha tinan 2021 liu ba, no agora dadaun iha ona membru hamutuk ema na’in-21, ho ninia kapitál hamutuk osan $2000-resin. (*)