Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Sistema Identidade Úniku Mosu atu Permite Governu Mellora Atendimentu Servisu Públiku

Tempotimor (Dili)-Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC Timor I.P-sigla Portugéz) sai ajenda reforma administrasaun públika alista implementasaun husi sist ema Identifikasaun Úniku modernu ida nu’udar komponente xave ba implementasaun husi E-Governu (output 1.5 husi Programa Reforma Administrasaun Públika (2019 to’o 2023)) hodi konsidera benefisiu boot ne’ebé sistema ne’e sei fornese.

Tanba ne’e, Sistema ID Úniku  permite Governu atu hadi’ak atendimentu servisu públiku, hadi’ak jestaun no koordenasaun politika sosiál sira.

Nune’e  permite Governu no setór privadu atu identifika di’ak liu ninia sidadaun sira, no ema sira iha ninia rai-fronteira laran hodi responde ba pergunta sira hanesan “Ita mak sé?”, “Ita mak ema ne’e duni ka la’e?”,

Saida mak ID Úniku?

ID Úniku hanesan identidade dijitál ida ne’ebé sei uza hodi identifika no auténtika ema.

  • ID Úniku ka ID Dijitál sei konsiste husi: Númeru ID Úniku (NIU) hó díjitu 10 (kria aleatoriamente), Informasaun biográfiku (naran, data moris, no fatin moris) no Informasaun biométriku (finger-print/liman fuan, imajen Oin/Facial image no iris/matan).

Informasaun saida mak sei rekolla?

Informasaun ne’ebé sei rekolla mak hanesan informasaun biografiku, (Naran, Data Moris, Fatin Moris). Informasaun biométriku, (hanesan imajen oin, dadus impresaun dijitál/fingerprint dadus matan/iris), sira ne'e sei uza atu estabelese identidade úniku husi ema ida nian no fasilita autentikasaun seguru husi identidade úniku sira-nian.

Ba informasaun sira ne'e sei uza de’it ba nesesidade atu prova no halo konformidade identidade ema nian, hanesan atu halo inskrisaun ba servisu Governu nian, pagamentu sira no servisu ba empreza privadu sira hanesan loke konta bankária ida, halo rejistrasaun ba númeru telemóvel ida, foti osan ne’ebé transfere mai ita, no identifika nia kliente sira.

Se mak sei hetan ID Úniku ida?

Iha prosesu ne’e, ema hotu iha Timor-Leste sei hola parte iha IDU, husi Bebé to’o Ferik Katuas. Sidadaun sira, estranjeiru sira, ema laiha nasionalidade, refujiadu sira, labarik sira laiha aman, sira ne’ebé laiha ID seluk.

Tamba sa ita presiza ID Úniku?

ID Úniku ne’e rasik presiza, tanba agora dadaun imposivel atu garante katak ema hotu nia naran iha baze dadus Governu no empreza privadu sira-nian los hotu (accurate). Diferensa ki’ik oan ida iha ema ida nia naran signifika katak ema ne'e iha naran hakerek dala-barak iha bazedadus ida ka hakerek sala iha baze dadus oioin.

Nune'e ema ne'e bele iha posibilidade boot vota dala barak, hetan benefisiu Governu nian barak liu fali saida mak tuir lolos, bosok (fraude) empreza privadu sira hanesan banku sira, operadór telefone móvel, prestadór servisu médiku sira, etc.

ID Úniku bele hapara ida ne'e. Ema ida-idak iha karakteristika úniku, hanesan impresaun dijital/fingerprint sira ka scan iris/matan. Karateristika sira ne'e sei garante katak ema ne’ebé rejistadu iha sistema ID Úniku ne'e, de faktu ema individual ida ne’ebé nia identidade verifikadu ona. Governu no Empreza Privadu seluk sei uza Numeru ID Úniku atu garante katak sira-nia bazedadus laiha ona duplikasaun ka identidade fraudulentu iha sira-nia sistema sira. Maibé sira rasik sei la hetan asesu ba informasaun kona-ba karateristika individual sira ne'e; informasaun sira ne'e sei rai no jere ho seguru no konfidensiál.

Tamba sa Governu tenke investe iha ID Úniku?

Programa Governu nian laiha serteza oinsá atu fornese servisu ba nia ema ho konfiansa la-ho risku fraude no duplikasaun. ID Úniku sei rezolve dezafiu sira ne'e tamba ida-idak bele rejistu nia-an ba númeru identifikasaun úniku (NIU) ida no Governu bele iha serteza katak ema ne'e rejistu ona iha sistema ID úniku ne'e.

Hanesan ezemplu, karik programa ida ba fahe osan ba sidadaun sira ne’ebé kusta $60.000.000, hetan redusaun ida ho 5% iha fraude, pagamentu duplikadu sira, no identidade falsu sira sei bele salva ka economiza $3.000.000 iha deit programa ida ne'e.

ID Úniku mós sei reduz “funsionáriu fantasma (klamar) sira” iha servisu públiku ho rekizitu UIN ida ba pagamentu, hodi nune'e garante katak funsionáriu sira ne’ebé hetan pagamentu ne'e eziste duni. Nune'e mos, uzu UIN ba programa sosiál sira sei garante katak ema benefisiáriu sira ne'e ema real ne’ebé eziste duni.

ID Úniku sei lori avansu adisional ba empreza privadu, ho garante ema inidividu ne’ebé utiliza servisu sira ne'e nia úniku. Ne'e siknifika katak banku sira, agiota sira, kompaña seguru sira, etc. hetan konfiansa boot iha prestasaun servisu sira ho risku menus ba fraude ka sala sira. No sei reduz kustu sira ba tranzasaun ba identifikasaun kliénte sira ba empreza sira hotu. Ne'e sei loke ekonomia dijitál ida ba Timor-Leste, iha preparasaun servisu informasaun avansadu ne’ebé sei fornese husi kabu submarinu fibra óptika nian, hodi permite katak komersiante individuál sira no empreza privadu sira hetan vantajen husi asesu boot ba mundu.

Identifika ó nia-an online ne'e pasu vital ida atu fornese nível confiansa nesesáriu ba haburas ekonomia dijitál iha Timor-Leste. Ema indivídu sira ne’ebé antes ne'e hetan eskluidu husi setór bankáriu no finanseiru tamba falta dokumentu identidade nian ne’ebé aseitável agora bele ona loke konta bankária, hetan asesu ba empréstimu sira ho fásil liu no bele ona simu osan ne’ebé haruka ba nia. ID Úniku ida sei fornese baze jerál ida ba servisu sira governu eletróniku ne’ebé sei fornese servisu sira ho konveniente liu, efisiente no abranjente liu ba Sidadaun sira.

Iha ona ID barak, tamba sa ita presiza tan ID Úniku?

ID Úniku la'ós de’it hanesan ID ida, ne'e hanesan maneira ida atu autentikaan iha sistema governamental sira hotu, banku, fornesedór telemovel no utilizadór barak seluk tan.

Númeru Identifikasaun Úniku (NIÚ) sei fornese ba governu métodu ida atu halakon identidade falsu, duplikasaun entidade no entidade fraudulentu husi sira-nia sistema hodi fornese servisu ida di’ak liu, no rekursu barak liu ba sira ne’ebé presiza.

ID Úniku sei duplika Kartaun BI ka Kartaun Eleitorál ka la’e?

Lae, Kartaun BI ho Kartaun Eleitorál ba de’it Sidadaun sira. IDU ba ema hotu iha Timor-Leste. Sidadaun, labarik, estranjeiru, refujiadu sira, ema laiha nasionalidade no kualker ema ida la-ho identidade.

Sistema sira ne'e, IDU, BI no Kartaun Eleitorál sira ne'e la kontra malu, maibé sei funsiona hamutuk atu fornese identifikasaun adekuada ida no konfiável ba ema hotu. ID Úniku la troka BI, kartaun eleitorál, karta kondusaun, etc.

Dokumentu sira ne'e sei presiza nafatin ba sira-nia funsaun iha sosiedade, ezemplu, direitu ba vota, direitu legál ba lori karreta, etc. ID Úniku sei fornese identidade ida ne’ebé governu garante katak identidade ida-ne'e úniku. Katak laiha tan ema ida hanesan ema ida-ne'e, no ema ida-ne'e labele iha tan identidade seluk ida tan. Ne'eduni ema ida bele vota dala ida, etc.

Oinsá sistema ezistente seluk uza IDU?

IDU sei liga ba sistema ezistente seluk hanesan hatudu iha figura tuir mai ne'e: Ministériu Asuntu Veteranu no Kombatente, Rejistu Moris, Rejistu Mate, Ministériu Justisa, Bankária, Telekomunikasaun, Remessa Osan, Minstériu Saúde, Ministériu Finansas,  SERVE I.P, Ministériu Transporte no Telekomunikasaun, STAE, Ministériu Edukasaun, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluizaun nomós Instituisaun sira seluk ne’ebé iha relasaun.

Saida mak dadus pesoál vs dadus pesoál konfidensiál privadu sira ne'e?

Ema ida nia naran, data moris, fatin moris no nia númeru ID Úniku ne'e dadus pesoál. Dadus ida ne'e pesoál ba indivídu ne'e, maibé enjerál la'ós dadus privadu ka konfidensiál. Nia naran baibain ema hotu koñese, nia data no fatin moris mós hanesan informasaun ne’ebé ema koñese ka fasil atu hetan. Númeru Identifikasaun Úniku ne’ebé halo ne'e mós hanesan. Ne'e mós informasaun pesoál, maibé la'ós privadu ka konfidensiál.

Ne'e hanesan maneira ida atu identifika ema indivídu ida, hanesan nia naran, maibé ne'e forma identifikasaun ida ne’ebé konfiável. Maibé, impresaun dijitál/finger print, scan matan / íris no informasaun biométrika ne’ebé hanesan nu’udar dadus privadu no konfidensiál no tenke hetan protesaun tomak tuir Artigu 38 Konstituisaun nian no tuir lei saida de’it iha futuru ba Lei Protesaun Dadus no Privasidade.

Sé mak sei hetan asesu ba informasaun sira ID Úniku nian?

ID Úniku sei hetan privasidade no seguransa dadus iha nia dezeña. Sei garanti katak ema ne'e sempre fó consentimento atu ba uza dadus ne'e, tuir ezijensia sira Artigu 38 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.

Salvaguarda ba privasidade sira ne'e sei hetan tan protesaun ho proposta ida ba Lejislasaun Privasidade no Protesaun Dadus ne’ebé sei apresenta ba Parlamentu Nasionál iha 2022. Dadus pesoál privadu no konfidensiál sira, hanesan impresaun dijitál / finger-print sira, sei asesu de’it ho konsentimentu klaru husi indivídu ne'e ka liuhusi solisitasaun legál ida ne’ebé tribunál haruka.

Laiha entidade governu nian seluk ida mak bele asesu ba dadus pesoál konfidensiál sira ne'e (impresaun dijital/finger print sira, matan / íris, etc.), anauser ke ema indivídu ne'e fó aprovasaun ba ne'e. Servisu Seguransa, PNTL no sira seluk hanesan sei la asesu ba dadus pesoál privadu no sensível sira ne'e.

Oinsá deside detaillu sira kona-ba ID Úniku?

Entidade Governu 10 mak halo parte iha Komisaun Tékniku responsável ba estabelese ID Úniku ne'e. Liu enkontru 20 mak Komisaun Tékniku hala'o durante prosesu kriasaun ID Úniku. Desizaun sira husi enkontru sira ne'e fo baze ba ID Úniku atu oinsa bele implementa ida ne'e. Entidades 10 sira ne'e mak:

Presidénsia Konsellu Ministrus (PCM), Ministériu Justisa (MJ), Ministériu Finansas (MF), Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Ministériu Edukasaun (ME), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Interior (MI), Komisaun Funsaun Públika (KFP) no TIC TIMOR I.P

Iha ne’ebé, iha Governu, IDU sei pertense ba?

Ideal mak, iha longu prazu, IDU sei sai Ajéncia Autónoma ida husi Ministériu Justisa nia okos, ne'eduni iha relasaun ida besik ho Rejistu Moris ho Óbitu. Alternativu seluk, bele iha Gabinete Primeiru-Ministru iha okos.

Maibe iha inisiu, ID Úniku iha TIC Timor I.P. nia okos ne’ebé sei ajuda ID Úniku hodi kria nia estrutura ba projetu, hahu implementasaun sistema ID Úniku no kria Unidade Misaun temporáriu ida ba ID Úniku durante iha nia faze projetu ne'e. Unidade Misaun ne'e sei halo tranzisaun ba Agénsia Autónoma ida durante projetu ne'e ho nia liña orsamentu rasik no iha separasaun kompleta husi TIC Timor.

Oinsa ID Úniku sei komunika ba ema hotu?

Komunikasaun sira kona-ba ID Úniku ne'e vital ba nia susesu. Ida ne'e sai rekoñesidu hanesan komponente ida husi komponente prinsipal 5 husi ID Úniku. Bainhira orsamentu ida ba IDU hetan aprovadu, sei iha implementasaun estratéjia komunikasaun informativu boot ida atu garante katak ema hotu hatene kona-ba IDU, oinsa uza IDU no oinsá IDU bele ajuda sira.

Ema seluk bele rejistu hanesan ha’u ka ha’u bele rejistu dala rua?

Ema na’in-rua ne’ebé rejistu ho Naran, Data Moris no Fatin Moris hanesan ho biometria la hanesan finger print / impressões digitais, scan matan / íris) ne'e hanesan sinál la normál ne’ebé presiza halo investigasaun husi ema. Ne'e bele sai konsidénsia ida ka tentativa halo fraude identidade no tenke halo buat ruma ba nia lejitimidade.

Karik ema ida tenta atu rejistu-an dala rua ho naran rua la hanesan, maibé sei iha biometria hanesan (finger print/impresaun dijitál, scan matan / íris), tentativa ne'e mós presiza halo investigasaun. Ida-ne'e bele sai erru indivídu ne'e ka tentativa halo fraude identidade nian. Biometria (finger print/impresaun dijitál, scan matan / íris) garante katak indivídu ne’ebé hetan UIN ida ne'e úniku iha sistema ID Úniku.

Presiza internet ka la’e atu rejistu ba IDÚ

La’e, Rejistrasaun bele halo mós la-ho internet. Bele uza tablet ida hodi rai ho seguru informasaun ne'e to'o konekta ba internet tuir mai hodi kompleta rejistrasaun.

Oinsá ita bele uza IDU ne'e nu’udar ID ida iha fatin ne’ebé laiha internet?

Kartaun ID ne’ebé ita hakarak ne'e iha marka seguransa nian ida iha foto ne’ebé imprime iha kartaun ne'e. Dadus biográfiku iha QR code ne'e ho asinatura dijitál ne'eduni labele falsifika.

Aplikasaun kualker telemóvel simples ida bele scan QR code ne'e hafoin bele konfere ho kartaun nia oin no informasaun biográfiku. Ema ida tenke halo inspesaun foto ne'e no konfere ho ema ne’ebé hato'o mai. Bosok sei nafatin posivel, maibé presiza kooperasaun husi ema ne’ebé fornese servisu ne'e.

Ema la-ho dokumentu identifikasaun (DI) ruma bele rejistu atu hetan númeru / kartaun IDU?

Laiha rekizitu ruma atu dokumentu identidade ezistente ruma atu rejistu ba ID Úniku. Karik ita boot iha ID ezistente ruma, dokumentu ne'e sei uza atu hetan informasaun sira. Maibé karik ema ne'e laiha liu dokumentu identidade ruma, sira bele “deklara” sira-nia identidade, ho konfirmasaun husi ema ida ne’ebé konfia (Xefe Suku, Funsionáriu Governu etc.) no ida-ne'e sei aseita ba ID Úniku.

Objetivu ID Úniku mak atu rejistu ema hotu iha Timor-Leste, ne'eduni, laiha sasatan ruma ba rejistu ema ida. Tamba ne'e ID Úniku la substitui BI ka Kartaun Eleitorál, ne’ebé iha barreira boot atu rejistu-an hodi presiza prova katak ita-boot ne'e nu’udar sidadaun ida.

Iha ka la’e kustu ruma ba rejistu IDU?

Kada ema bele rejistu-an gratis ba ID Úniku. Ne'e parte importante ida ba ID Úniku katak ema hotu bele rejistu-an ho maneira fásil liu no ho inkluzivu posível. Ema hotu bele halo parte ba ID Úniku - mane, feto, labarik, sidadaun, estranjeiru no ema la-ho nasionalidade.

Oinsá kustu ID Úniku nian ba Governu?

Planu Estratéjiku ID Úniku ho nia estimativa orsamentu submete ona no hetan aprova husi Konsellu Ministrus iha juñu 2021. Kustu totál projetu ba tempu implementasaun ne’ebé sei dura tinan 4 kalkula ho estimativa $13,8 millaun. Númeru sira ne'e kalkula ho apoiu husi Banku Mundiál nian. Totál kustu ne’ebé presiza ba orsamentu jerál estadu 2022 nian mak US$3 millaun.

Projetu ne'e kalkula atu hetan taxa internál ida ba retornu 24% ho orizonte ida ba tinan 15, nune'e projetu ne'e sai favorável teb-tebes. Hein katak projetu ne'e fó benefísiu likidu sira (alénde nia kustu sira) ho US$12,9 millaun durante períodu ne'e. (*)

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Friday, 04 November 2022 10:59
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter