"Servisu imigrasaun portugál nian, Servisu Enteriores no Fronteira (SEF) sira sei haruka tékniku na’in-tolu mai servisu ho ita-nia migrasaun, cek dokumentu hotu-hotu husi ema ne'ebe hakarak ba portugál," dehan Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak iha palasiu prezidensial, Bairo-Pite kinta (27/10).
Governu Timor-Leste dadaun esforsu hela atu serbisu ho Governu Portugál, maibé iha proposta foun ida ne'ebe mai husi portugal, husu atu hapara akordu rejime liberdade ne'ebe durante fó ba Timor-Leste hodi tama iha nasaun europa ho de'it pasaporte timor.
Maibé, proposta ne'e, governu Timor-Leste rejeita no husu portugal atu labele hapara Timor-Leste asesu ba rejime liberdade.
"Ne'e mak sira sei haruka tekníku oin tolu para mai hodi serbisu ho ita nia Imigrasaun, atu halo pasa revista ou cek ba dokumentu hotu-hotu husi ema ne'ebé hakarak ba Portugál, hanesan ema Euro Atlántiku mai sira lori kedas ninia migrasaun iha laran," Taur informa.
Husu ba sidadaun hotu la'o tuir prosesu legal sira, hanesan trata dokumentu hetan pasaporte Portugal, maske hein tempu kleur, maibé tenke pasensia hein labele kontinua hetan situasaun la di’ak iha futuru.
Maske, timoroan sira ba, tanba sira la hetan servisu iha Timor, maibé kuandu ba tiha hasoru tiha situasaun fila mai Timor-Leste ne'e hetan servisu ka la'e, servisu ne'e iha, tanba Timor-Leste iha agrikultor, halo toos ho natar, maibé dala barak timoroan sira lakohi halo ida-ne'e.
Purtantu asuntu seluk mak Governu mos esforsu hela, atu apóiu timoroan sira iha portugal no sira ne'ebé hakarak fila ita bele lori fila.
"Tanba iha estranjeiru ita konsege lori fila, hanesan iha Malasya balu deporta de'it, sira balu atus 3 ou 4 ne'ebé ba Inglatera depois sira fila mai to'o iha Portugál," PM Taur relata.
Nune’e, Governu mos sei orienta migrasaun TL ho instutuisaun Estadu sira hanesan PSIK, Polísia Migrasaun atu akompaña, sé mak ba iha portugal tenke haree kondisaun atu sustenta nia aan ka lae.
"Agora buat ida ne'ebé labele husik mak ida ne'e, toba tiha iha estrada depois halo moe ita hotu-hotu, dehan Governu mak la haree, nune'e husi inisiativa sira ne'e labele, primeiru ita labele passa ida, hanesan ita hotu haree, Governu esforsu haruka ema ba iha Austrália, Korea no dadaun iha país sira seluk," haktuir nia. (*)